153. Setu uputamine.

Setu tüdinud elust, tahtnud enese ära uputada. Läinud lompi, pugenud kaelast saadik vette.

Teised näinud, küsinud: "Mis sa seal teed?"

"Eks uputan ennast!"

"Aga sul pea veest väljas!"

"Kudas muidu uppumist näen!"

Olnud vilu sügisene ilm. Setul hakanud külm.

Sülitades tulnud mees veest välja, ütelnud: "Võtku see ja teine uputamist! Külmeta ennast kas surnuks!"