Setu tüdinud elust, tahtnud enese ära uputada. Läinud lompi, pugenud kaelast saadik vette.
Teised näinud, küsinud: "Mis sa seal teed?"
"Eks uputan ennast!"
"Aga sul pea veest väljas!"
"Kudas muidu uppumist näen!"
Olnud vilu sügisene ilm. Setul hakanud külm.
Sülitades tulnud mees veest välja, ütelnud: "Võtku see ja teine uputamist! Külmeta ennast kas surnuks!"