106. Oh põlvekest!

Mõisa kutsaril olnud kuldne põli. Herra oli haiglane, ei sõitnud kuhugi. Kutsaril kaks tallipoissi ees; need teevad kõik tööd ära.

Korra istub kutsar tallis pingil, teine põlv teise peal, enesel käed ristis põlve taga. Mõtleb oma kuldse põlve peale ja ütleb ise valjult: "Oh põlvekest! oh põlvekest!"

Eks herra juhtu sel silmapilgul talli tulema ja kutsari ütlust kuulma.

Herra kohe küsima: "Mis põlvel viga?"

Kutsar kargab püsti, ütleb õhates: "Mis viga? Põlv haige! Hobune puutus mu põlve!"

Herra sedamaid rubla taskust, annab kutsarile, ütleb: "Mine, too apteegist määret, võia sellega hoolsasti põlve. Ei tohi teine kord enam kaebtust kuulda olla!"