XIV. Leedulaste Saalomoni raamatud.

Lätlaste naabrid Leedulased ei tea seitsmest Moosese raamatust midagi rääkida. Sellega ei taha ma ometi ütelda, nagu puuduks neil seitse Moosese raamatut. Puundub neil ka nimi, ei puudu neil tõe pärast ometi raamatud ise. Palju enam on seitse Moosese raamatut enestele Leedu rahva seas nagu väljarändajad Amerikasse minnes, teise nime võtnud. Siin kannavad nad, näe, Saalomoni raamatute1 nime.

Saalomon oma suure tarkusega teadis kõik salaasjad, arvab Leedu rahvas. Tema tarkust leiame praegugi küll veel piiblis, aga mis piiblis, ei ole ammugi veel kõik. Oleks Saalomon kõik oma tarkuse piiblisse kirjutanud, oleksivad kõik inimesed ütlemata targaks saanud. Sest oleks aga maailmale kahju tulnud. Seda teadis Saalomon väga hästi.

Siiski ei tahtnud Saalomon oma suurt tarkust hauda kaasa viia. Ei, tarkus pidi maa peale maha jäema, aga ainult äravalitsetud hinged pidivad sest osa saama. Saalomon kirjutas kõik oma tarkuse sellepärast raamatutesse, aga ei pannud neid raamatuid piibli hulka, vaid isepaika varjule. Seal seisavad nad veel tänapäev varjul.

Kus on aga see paik, kus Saalomoni raamatud varjul seisavad? Seda ei tea keegi. Küll on kavalad mehed otsinud ja arvamisega palju pead murdnud, aga leidnud pole ükski. Tegivad ainult ilma aegu tööd ja nägivad asjata vaeva.

Siiski mis otsijatel kõige suurema vaevaga korda ei läinud, läheb teistel ilma mingisuguse vaevata korda. Kogemata juhtub keegi Saalomoni raamatute juurde. Seda sünnib iga aasta korra. Õnnelik leidja ei saa aga Saalomoni raamatut ometi kätte; see on ahelatega kalju külge kinni pandud. Ainult ühe lehe võib ta Saalomoni raamatutest välja kiskuda. See leht teeb leidja ometi õnnelikuks, sest selle lehe peal seisavad kõik selle aasta leidused, tarkused, saladused j.n.e. ülevel. Kell Saalomoni raamatute leht, võib suuri asju korda saata.

Tahab õnnelik leidja aasta pärast Saalomoni raamatutest teist lehte ära tooma minna, ei leia ta teed sinna. Nagu sõnajala õie leidjal teeb saadan tall silmad segaseks. Keegi teine juhtub aga õnne kaupa raamatute juurde ja saab sealt lehe kätte.

Mis tänini maailmas üles leitud ja välja arvatud, seisab Saalomoni raamatutes ülevel, niisama ka, mis tulevikus iganes sünnib. Asju, kelle kallal inimesed aastate kaupa pead murravad, võib Saalomoni raamatute lugemisega sedamaid korda saata. Aurulaevad, raudteed, telegrahvid j.n.e. on kõik seal kirjeldatud. Tuulelaevade kallal vaevavad inimesed endid juba sadade aastate kaupa; Saalomoni raamatud ilmutavad aga, kudas iga inimene võib lennata. Mine, võta aga see leht kinni.

Nagu Kalevipojale paremat tulevikku kuulutatakse

Aga ükskord algab aega,

Kus kõik piirud kahel otsal

Lausa lähvad lõkkendama,

nõndasama kuulutatakse seda ka Saalomoni tarkuse ja kunstide raamatule. Korra algab aeg, mill Saisi looriga kaetud pilt loorist vabaks saab, algab aeg, et Saalomoni raamatud kõikide ees lahti seisavad ja igaüks neid võib lugeda. Nad leitakse ülesse, ahelad ei pia neid enam kinni, igaüks võib neist õnne otsida.

Millal tuleb see õnnelik aeg? Kas 100, kas 1000 aasta pärast? Või kestab ootamine veel kauem? Selle kohta ei tea ükski suu vastust anda. Usk aga täidab kõiki südameid, usk, et korra varjule pandud Saalomoni tarkuse raamatud nagu tuletorn mäe peal paistma hakavad ja iga hing nende valguses võib kõndida.