6. Tedreneiu.

SL 1890.
H, Setu 1903, 553 (75) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Neiokõist iks noorõkõist,
linahiust linnukõist -
lauli_ks üte laulukõsõ,
ise ilokõrrakõsõ,
Tulli üles hummogulla,
varra väiko valgõga.
Nägünese, kuulunõsõ,
miä tüü edimäne,
kua huul´ hummogunõ?
Käpe jala käng´mine,
sorrõ suu mõskminõ,
pääle sys pää sugiminõ.
Mõsi suu, suie pää,
känge ala aujalaq,
pääle pikäq pääväjalaq.
Lätsi sys ussõ kaema,
ussõ tsõõrilõ morolõ.
Lasi_ks inne lauda mano,
kaldu kar´a-aia mano,
ärä ma lasi laudaussõ,
kai kar´a-aia pääl.
Pulli-löüse-häräq pusklõvõta,
tarvohäräq taplõvat.
Neio, ma küündü küsümä,
neio, nõssi nõudõma:
"Midä ti pusklõt, pulli-häräq,
midä taplõt, tarvohäräq?
Tahat ti_ks liina viiäq,
tahat viiäq ar tapma?"
Häräq säält keelilä kynõliq,
syna saadiq sarvikult:
"Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
taha-i mi, tuviq, turgu viiäq,
egas mi taha-i tappaq viiäq,
linnukõsõq liina viiäq -
mi taha_ks vällä välä pääle,
taha_ks mi kost´ma kuiva pääle,
välä pääle_ks mäng´mä,
kuiva pääle kul´atamma!
Um iks meid aig mõtsa aiaq,
kuiva pääle kul´atamma:
päiv um jo, kulla, korgõh,
lõivo, kar´alõunõh!"
Säält iks ma tarrõ tagasi,
tarõ lävele lähesi.
Kiä_ks mul kotoh oll´,
kiä meid iks esi elli?
Elli_ks ime, elli veli,
elli_ks üts sirgõ sysar,
elli_ks kats imekanna.
Ilma olli umast esest,
vaenõ umast vanõmbast.
Ütli sys iks umalõ imele,
velele veerädi:
"Ärä_ks ti minno vajja haardku-i,
vajja_ks haardku-i, vajja löüdku-i -
karja lää_ks ma mõtsa kallutamma,
kirjä mõtsa keerätämmä!"
Lätsi sys iks ussõ moro pääle,
vajju vele vanijallõ.
Esi_ks ma kai, kabokõnõ,
esi näi, näiokõnõ:
kost võta ma_ks vitsa karja veerätäq,
ossa karja oitõllaq?
Vel´ol olli_ks illos´ uibo-aid,
oll´ verrev vislapuu-aid,
oidu_ks ma uibo-aida,
veeri vislapuu-aida.
Nägünese, kuulunõsõ,
kuast uibost iks ossa võta,
võta vitsa vislapuust?
Neiokõist iks noorõkõist,
linahiust linnukõist -
tuust iks uibost ma ossa võti,
murdsi vitsa vislapuust,
kua_ks sügüsel häitsesi,
keväjäl kuiosi,
talvõl mar´olõ minehtü,
veeri mar´olõ vereville.
Kaldu sys iks karja saatma,
veeri vitsa võtma,
ai_ks sys kar´a kavvõndõhe,
ai mar´a muilõ mailõ
siniorga sisse,
vahavarigo veerele,
söödü pääle süümä,
laanõ ala lakma.
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
naksi_ks ma kodo tulõma,
kar´a mant kalluma.
Miä_ks sys löüsi minnenäni,
kua kodo tullõnani?
Löüsi_ks tedre tii pääl,
löüsi pardsi palo pääl.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist, nõrgakõist -
mõtli_ks umala meelelä,
kiti umala keelelä:
“Ärä_ks ma kodo joostõh joosõ,
joostõh joosõ, jalol käu,
kutsu ma_ks siiä uma vele,
imekana kaema,
kutsu_ks ma püssül püüdmä,
kutsu võrgal võtma,
kinni_ks ma võtma tii tetre,
tii tetre, palo partsi!”
Teder iks keelilä kynõli,
parts iks ütel´ paha-höste:
"Neiokõnõ sa_ks noorõkõnõ,
kar´asaatja kabokõnõ,
mingu-i sa kodo minemä,
velile veerümä!
Oh iks mi tii tedrekeist,
oh iks mi palo pardsikõist -
olõ-i mi püssäl püvvetäväq,
olõ-i mi võrgal võõdõtavaq,
olõ_ks mi üsäh hoietavaq,
olõ_ks mi kaalah kannõtavaq:
olõ_ks ma, teder, neio suku,
kabo, neio kalenat!
Kui mi olli väikeseq,
imekanaq kasinakõsõq -
oh meil umma imme,
mar´al umma maamakõist! -
ime tulli_ks orgo ubinahe,
mäe pääle pähknähe,
oroh iks ubinaq verediq,
mäe pähkenäq pälvediq -
ime unõht´ är ubinah ollõh,
kaot´ marja minneh!
Neio_ks, mi iki ilmaväega,
kahidsi kandjat.
Teder tulli_ks mano tii pääl,
parts mano palo pääl,
tedre_ks kuts´ tütrest,
parts´ kai kanasõst.
Selle_ks mi olõ neio suku,
olõ kabo kalenat!
Neiokõnõ_ks sa noorõkõnõ,
imelats helläkene,
sullõ_ks mi, os´alõ, oppa,
käsu kätte kynõlõ:
tedre võtaq sa_ks kinni tii päält,
parts´ kinni palo päält!
Ega_ks ma, teder, teid heidü-i,
ega_ks ma, parts, sinno pakõ-i!
Olõ_ks ma, teder, neio usku,
olõ, parts, neio palõht."
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
võti tä_ks tedre tii päält,
võti pardsi palo päält,
hoiji_ks tä üsäh, kanni kaalah,
kand´ katõ käe pääl.
Tedre_ks säält üsäst hellü tekk´,
partsi ütel syna paha-höste:
"Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
kui_ks sa mi kodo viit,
kui_ks sa kalliq kodo kannat,
teder panõq sa_ks peräpingi pääle,
parts ala aknidõ!
Sul um iks veli vinnümmäh,
imekana kasumah -
lasku-i sa_ks velel kinni võttaq,
lasku-i väntsiq väikost!
Ütleq sa_ks umalõ velele,
imekanalõ kynõlõq:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
kallis imekanakõnõ,
väntsku-i_ks partsi väikost,
teku-i haigõt till´okõsõlõ!
Är võta ma tedre ti käest,
vällä vii är - ti är vändsit!"
Neiokõnõ sa_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
sullõ_ks ütle ni kynõlõ,
sullõ_ks mi os´alõ oppa:
meidä sa_ks pahta pangu-i,
olõkõlgusõhe unõhtagu-i,
vii_ks sa aita mäele,
pääle aida päälikohe,
vilä-vii_ks-salvi veerele,
kaarasalvi kaalalõ,
kaara-panõ_ks-salvõ kasuma,
viläsalvõ vinnümmä!
Panõq sa_ks ussõq ummussihe,
pajalavvaq paossihe!
Vell´o kui_ks taht aita astuq,
pääle aida päälikohe,
vell´ot sa_ks aita veerätägu-i,
imekanna kallutagu-i
viläsalvi veerele,
kaarasalvi kaalalõ!
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
sullõ_ks ütle ni kynõlõ,
sullõ_ks mi anna oppusõ:
hot´ iks sa tassa tarrõ läät,
ärä sa_ks imele ülgu-i,
velele veerätägu-i:
kaara-vei-salvõ kasuma,
viläsalvõ vinnümmä!
Vel´o hot´ küünüs küsümä,
vel´o hot´ nõsõs nõudma:
"Sysarõni_ks armõhõni,
mino_ks meelimar´akõnõ,
mino illos´ imelats,
kohe_ks sa pannit tii tedre,
tii tedre, palo pardsi?",
ülgu-i sa umalõ velele,
imekanalõ kynõlgu-i!
Velele sa_ks ütleq ni kynõlõq,
kolmõ muudo kostutõllõq:
"Lätsi_ks ma põhku viimä,
ambarihe ajama,
linnas´ iks käest tii teder,
pagõsi palo parts!""
Vell´o_ks väega vihasi,
kolmõ muudo kur´otõlli,
ärä_ks tä sõimas´ umma sysard,
kadsatõlli imekanna.
Vell´o sys lausi meelestänni,
lausi meele poolõstanni:
"Kui sa_ks, sysar, sõimada tahat,
tahat laita, imelats,
kumma_ks [=ku ma_ks] ma naida noorõ naase,
kumma_ks ma osta ubasuu,
sõimas tä_ks imme, sõimas sysard,
sõimas iks tä immä immisest,
vanna naist varõsõst,
ütles tä_ks sysard pümehest,
sõimas sõgõhõst -
mille_ks tä lask´ palo pardsi,
palo pardsi, tii tedre!"
Teder iks keelilä kynõli,
parts iks ütel´ paha-höste:
"Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
elä_ks sa päiv, kaeq kats,
kolmadat iks poolõkõnõ,
kõõ_ks keeläq umma veljä,
imekanalõ kynõlõq:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
mingu-i sa naist naitma,
ubasuud ostma,
inne kooni ma hindä ehitä,
kabokõnõ kabista,
sys lää_ks mi eht´-rõivil,
kabo, hüvvil kaalatsil,
lää_ks mi kolka kosjollõ,
veerä viirde viinoga,
sys mi_ks osta ubasuu,
sys mi naida noorõ naase!"
Tedre_ks keelilä kynõli,
parts ütel´ paha-höste:
"Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
vele sysar, virvekene,
kallu_ks sa meid kaema,
tulõq, neio, nägemä,
vilä-tulõq-salvi veerele,
kaarasalvi kaalalõ!
Sys sa_ks kaeq, kabokõnõ,
sys iks sa näeq, näiokõnõ,
miä um iks pardsist panõhunnuq,
miä um iks tedrest tegünüq!
Tedrest um saanuq terräv neio,
pardsist neio paha-hüä:
ilmast iks kykõ ilosamb,
vallast iks kykõ valusamb."
Tedre_ks keelilä kynõli,
parts iks ütel´ paha-höste:
"Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
vele sysar, virvekene,
ütleq sa_ks umalõ velele,
ime_ks-kanalõ kynõlõq,
ärä_ks ti sund´kõq umma sukku,
ärä sa_ks võtaq umma võsso,
veerä_ks sa umalõ velele,
kosiq umast kodonaasest!
Tuud iks sa pelgü peläku-i,
tuud iks sa murõht murõhtagu-i,
et mi_ks naka sysard sõimamma,
ütle imme immisest,
vanna naist varõsõst -
sõima-i sysard sõgõhõst,
ütle-i sysard pümehest!
Imme_ks mi imest kutsu,
maamat iks maamast manidsõ,
sysard hõika_ks hellä nimme pite,
kutsu kodotütrest.
Kui saat iks muial, mu sysar,
tõsõh paigah, pardsikõnõ,
kutsu_ks mi kost´ma ega kõrra,
arva egala aola,
mi_ks kutsu kulatskillõ,
mi_ks petä piiknälle [=piitnälle]."
Sysarõni_ks armahõni -
neio tä aidast vällä and´,
kabo aidast kallutõlli,
miä olli_ks kaarasalvõh kasunu,
viläsalvõh vinnünnü.
Ilmast olli_ks kykõ ilosappa,
vallah kykõ valusap,
muidõ seäh sirgõp,
muidõ man muudsap.
Neiokõist iks noorõkõist,
linahiust linnukõist -
neio_ks tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi,
ütel´ iks umalõ velele,
imekanalõ kynõli:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
läke_ks mi naist naitma,
ubasuud ostma!"
Vell´o_ks lausi meelestänni,
lausi meele poolõstanni:
"Kohe_ks mi lää kosjollõ,
kosjovallõ, osjovallõ?
Läke_ks mi riibma rikkit,
korjamma korgit!"
Sysar iks lausi meelestänni,
lausi meele poolõstanni:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
ärä_ks sa riibkuq rikkit,
kor´aku-i korgit!
Kuri_ks saa korgõ neio,
riislõmma aja rikas neio.
Olõ-i meile vajja kullakoto,
ilosat elämist -
eski um meil kullakodo,
um illos´ elämine.
Otskõ_ks mi neiot usinat,
velenaist ve[e]selät!
Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
mul um iks tuud Toomõmaalt,
mul um saad Saarõmaalt,
tõi_ks sullõ kabo kaiaq,
kabo kaiaq, neio nätäq,
neio_ks kaiaq nännilitse,
kabo katõreisilitse:
ilmast um iks kykõ ilosap,
vallah um kykõ valusap,
muidõ seeh sirgõp!"
Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
ärä_ks sys kullõl´ sysarõ syna,
kullõl´ syna, mõistsõ meele:
tulli tä_ks neiot kaema,
tulli tä_ks neiot tundma.
Kui_ks sai vell´o nägemä,
tuvikõist tundma,
vell´ol sai_ks meeleline,
meeleline, kaalalinõ:
vell´o_ks tundsõ tuhannõlisõst,
vell´o sallõ saannõlisõst,
vell´o_ks tundsõ Toomõ säksast,
sallõ Saarõ imändäst.
Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene -
vell´o_ks tarrõ tagasi,
tarõ lävele lähesi,
ütel´ iks umale imele,
kandjallõ kadsatõlli:
"Imekene_ks helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
kalluq sa_ks vällä kaema,
tulõ_ks sa, vana, vaatamma,
kas saa minnij meeleline,
saa puhas pojanaane?"
Imekene_ks helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
tulli tä_ks ussõ kaema,
vana, vällä vaatamma.
Ime_ks kai meelestänni,
kai meele poolõstanni:
"Pojakõnõ_ks poisikõnõ,
mino_ks meelimar´akõnõ,
jummal iks annaq hüvvä aigu,
annaq tunni õndsat -
taast saa_ks minnij meeleline,
saa käpe käskjalg!
Võit iks võttaq, võit pettäq,
võttaq Võõnu neiokõsõ,
saldiq Saarõmaa imändä -
taas saa_ks mul minnij meeleline,
saa käpe käskjalg,
saa_ks noorik üle nulga,
valgõpää üle valla!"
Saivaq sys sajaq velel,
astõq sajaq armal.
Sysarõni_ks armahõni,
vele otsani umanõ -
sysar iks oll´ loonatark,
maani kavali kasunu:
kui tä kaldu kaasikõst,
sai vele veerele,
sinisärgi siilo pääle,
sys iks synnoga synodi,
sys lauluga lauli:
"Määnest iks um usku mi uma,
määnest um verd velenaane?
Tedre um iks verd velenaane,
pardsi usku mi uma:
tedrest sai verrev velenaane,
pardsist sai naane paha-hüvä!
Eläse_ks naaq ilosahe,
kasusõq kallihe,
ütle-i imme immisest,
vanna naist varõsõst,
ütle-i sysard pümehest,
sõima-i sõgõhõst,
kõõ_ks ütles ülä imest,
kasa kandjast kynõlõs!"
Ülä ime_ks helläkene,
ülä maama_ks, mar´akõnõ,
ärä_ks koolgu-i sa kunagi,
mingu-i maalõ maa päält -
sys jääs iks mi pereh peen´kene,
jääs vägi väikene:
jää_ks mi velega mõlõbaq,
kasaga katõkese!
Sysar iks sai meil kitetäv,
armas au-antav -
tõi_ks tä pardsi palo päält,
tõi_ks tä tedre tii päält.
Tedrel olli_ks ikku ilmapall´o,
pardsil pall´o pahanduist,
neio_ks ikku vähändi,
silmä-tekk´-vett veidikese.
Saa_ks viid mi sysar,
saa _ks kannõt imekana,
küll iks tundvaq tuhannõlisõq,
sallisõq saannõlisõq,
tundva_ks tuhannõ seest,
sald´vaq saa vaihhõlt
mi_ks sirgõ sysarõ,
mi meelimar´akõsõ,
saa_ks kui viid vele sysar,
saa_ks kannõt imekana.
Oh ma veereh velenaane,
kottal kodonaane -
ega_ks ma süüq tuud süüki,
ega_ks ma juuq tuud juuki,
meeni_ks ma sysard kost´ma kutsu-i,
vele sysard veerätelle-i!
Kutsu_ks ma kost´ma üläga,
kasaga katõkese,
edo ma_ks näid höste hoia,
edo_ks ma piä pehmehe!
Kuulkõ_ks, küläst külgmäne,
veerest iks rahvas viirmäne!
Nii_ks kyik ilmah elägeq,
mar´aq s´oo maa pääl:
ärä_ks tõõnõ tõist naarku-i,
tõõnõ tõõsõ rõivit -
kui_ks tekk´ meil mehe sysar,
mehe meelimar´akõnõ:
ega tä_ks tõõnõ tõist naara-s,
tõõnõ tõõsõ rõivit.
Ärä_ks tä tekk´ suurõ tükü,
tekk´ ilma-ilosahe:
ega tä_ks velele ütle-s,
ütle-s umalõ imele.
Kivi oll´ kimmä keelega,
kand kalõ süämega,
neiokõist iks noorõkõist,
linahiust linnukõist -
neio olli_ks viil kiil kimmäp,
kabol oll´ miil kalõp!
Ütle-s tä umalõ imele,
imekanalõ kynõlõ-s,
inne kui sajaq saiq,
joogiq oll´ juundõ tettüq.
Sys iks tä sajah synotõlli,
vaka peräh vallatõlli,
sääl iks tä iloga ise,
sääl iks tä lauluga lait´,
määnest olli_ks usku mi uma,
määnest olli_ks verd velenaane.
Olgu_ks nii, jääguq jälel!
Jummal anna_ks hüvvä aigu,
elläq meil ni elläq teil,
elläq meil mõlõbil,
ellä_ks näil ilosahe,
kasvuq väega kallihe!
Sedä_ks tahtsõ Eessu üleväst,
Maarja kuuld´ korgõst:
neio, kui_ks elät ilosahe,
kabo, kui kasvat kallihe!
Ega_ks tä kohki kur´astõ tii-s,
imelats ilotuhe.
Nu sai_ks laul laulõtus,
sai_ks ilo isitüs.