14. Tammelaul.

SL 1900.
H, Setu 1903, 275 (129) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulli no_ks ülest hummogult,
varra_ks no inne valgõt.
Miä olli_ks tüü edimäne?
Sorrõ_ks suu mõskminõ,
käpe_ks jala kängmine,
pääle olli_ks pää sugiminõ.
Lätsi sys mõtsa käuma.
hummogul hulkima.
Võti_ks ma kirvõ käsile,
kuuda_ks ma kuralõ olalõ,
lätsi_ks ma. lätsi, neiokõnõ,
kaldu_ks ma, kaldu, kabokõnõ.
Miä_ks ma löüse minnenäni,
kua_ks ma kodo tullõnani?
Sai_ks ma kõo kõrvalõ,
sai_ks ma vahtra var´olõ,
löüse_ks ma tammõ ikõvat,
pikä_ks no puu puhkuvat.
Haari_ks ma, neio, küsütellä,
küsü_ks-no-tellä, nõvvatõlla,
haari_ks ma kõoga kynõlda,
tammõga ma_ks ai armujuttu,
haari_ks ma kõolt küssüq,
tahtsõ_ks ma küssüq tammõlt.
Neio_ks ma olli loonatark,
kabo_ks ma olli kundsõni kavval´,
selle_ks ma tammõga kynõli,
haari_ks ma tammõlt küsütellä:
"Midäs sa_ks ikõt, tammõkõnõ,
puhut, pikkä puukõnõ?"
Tammi_ks keelilä kynõli,
tammi_ks no meelilä mõistutõlli:
"Toda_ks ma ikõ, neiokõnõ,
kahitsõllõ, kabokõnõ:
muu_ks no puuq raotivaq,
mesi_ks-puist puhastõtiq,
vaha_ks-puist valmistõtiq,
ärä_ks ma ütsi ülest jäi,
jäie meid iks katsi kasuma,
tuulõ jäi_ks mi tullaq, tõsõ minnäq,
laja_ks lumõ lammuskõlla,
vihma_ks pisardõ pillõlda!"
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Ärä_ks sa ikkuq, tammõkõnõ,
puhku-i_ks, pikk puukõnõ!
Tuu olguq sul iks murõh väikene:
lää_ks ma kodo. lähädä vele,
saa_ks ma kodo, saada vele -
vell´o tulõ_ks mul tammõ ragoma!"
Neio_ks säält joostõh kodo joosi,
joostõh iks joosi, jalol käve.
Neio_ks sääl tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi,
veeri uma vele mano:
"Ime_ks-no-lats helläkene,
vell´o_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ!
Neio, lätsi_ks ma käuma hummogul,
neio, lätsi_ks ma hulk´ma.
Miä_ks ma löüse minnenäni,
kua_ks ma kodo tullõnani?
Löüse_ks ma tammõ ikõvat,
pikä löüse ma_ks puu puhkuvat.
Neio, haari ma_ks tammõlt küsütellä,
neio, haari ma_ks tammõlt nõvvatõlla,
kõrra_ks ma kõoga kynõli,
pedäjäga ai pikä jutu,
tammõga ai_ks armujutu.
Tammi_ks ikula kynõli,
tammi_ks no meelil mõistutõlli.
Neio, haari ma_ks küssüq tammõlt:
"Midä_ks sa ikõt, tammõkõnõ,
puhut, pikk puukõnõ?"
Tammi_ks no keelilä kynõli,
tammi_ks no meelil mõistutõlli:
“Toda ma_ks ikõ, neiokõnõ,
kahitsõllõ. kabokõnõ:
muu_ks no puuq raotiq,
lõmmu_ks-no-pakast lühendetiq,
taro_ks-no-pakast tahotiq,
mesi_ks-no-puist puhastõtiq,
vaha_ks-no-puist valmistõtiq,
mina_ks no ütsi ülest jäi,
kallis jäi no_ks tammi kasuma!"
Vele_ks-sa-kene, noorõkõnõ,
imelatsi helläkene,
võta sa_ks kirvõs käsile,
kuvvas iks kuralõ olalõ,
vala_ks alla varikohe,
kõnniq sa_ks alla kõivistuhe!
Miä lövvät sa_ks tammõ ikvat,
pikä lövvät sa_ks puu puhkvat,
haara_ks tuu tammõga kynõlda,
haaraq aiaq armujuttu!"
Vell´o_ks sys kullõl´ sysarõ syna,
kullõl´ iks uma oppusõ,
tulli_ks tä ülest hummogul,
varra_ks tä väiko valgõga,
võti_ks tä kirvõ käsile,
kuuda_ks no kuralõ olalõ,
lätsi_ks tä mõtsa käuma,
hummo_ks-gul hulkima.
Miä_ks tä löüse minnenäni,
kua_ks no kodo tullõnani?
Löüse_ks tä tammõ ikõvat,
pikä_ks no puu puhkuvat.
Vell´o_ks haari küsütellä,
tahtsõ_ks tä tammõ tarkuist:
"Tammõ_ks-kõnõ, puukõnõ,
naka_ks ma sinno ragoma,
mar´a_ks, ma maalõ võttõma!"
Tammi_ks no keelilä kynõli,
tammi_ks meelel mõistutõlli:
"Miä nakat sa_ks minost tegemä,
kua nakat sa_ks ossõst oiutamma?"
Vell´o_ks no lausi meelestäni:
"Küll ma_ks tiiä, mis ma tii,
tark iks olõ, taiu võta -
ossõst iks ma tii ollõkanni,
pinnast iks viinapikõri,
imändide istõpingi,
säält iks ma tii turutooli,
keskest iks tii tsõdsõ kirstu,
vaihhõlt iks tii annivaka,
ladvast iks lastõ langalõimõ,
imändide_ks istõpingi!"
Vele_ks-keist noorõkõist!
Nakas´ tä_ks tammõ ragoma,
lasta maalõ laskma,
tüvi_ks täl merde tündsähtü,
sattõ_ks tä latva Saarõmaalõ.
Tamm iks jäl keelilä kynõli:
"Kiä_ks vii mul tüve merest,
kua saa_ks mu ladva Saarõmaalt?"
Tuhat ai tä_ks hobõst tuuma,
sada ai tä_ks ratsut saama -
eka_ks no jõvvaq tuhat tuvvaq,
tuhat iks tuvvaq, sada saiaq!
Vell´ol iks oll´ kõva kõrb,
kõva_ks kõrbi, vesihiiro,
olli_ks täl lahhe lauki ruuna,
tõi_ks tuu tüve merestä,
sai_ks tä ladva Saarõmaalt.
Vell´o nakas´ iks sääl tüüd tegemä,
armas, nakas´ tä_ks asjo märkmä:
tüvest tekk´ iks söögilavva,
keskest tekk´ nu tsõdsõ kirstu,
vaihhõlt tä_ks tekk´ annivaka,
ladvast iks lastõ langalõimõ,
imändide_ks tekk´ istõpingi,
pinnast iks viinapikõri,
tekk´ iks tä ossõst ollõkanni.
Tarka_ks no oll´ mi vell´o,
kado-olli_ks-kavval imekana:
vell´o_ks turgu tougas´,
vell´o_ks no liina linnas´,
vei_ks nuuq tooliq turu pääle,
lasi_ks nuuq vakaq laado pääle,
lasi_ks nuuq pikriq laavkahe,
ollõ_ks-no-kanniq kalludi.
Kyik iks no kaiq kaubameheq,
turu_ks-no-säksaq tunnistõlliq.
Vele_ks-no-keist noorõkõist,
ime_ks-last helläkeist!
Olli_ks tä märksa meelega,
olli_ks tarka mino vell´o,
kadokavval imekana:
säält iks vell´o veere võtt´,
veere_ks no võtt´, vilä sai.
Sai_ks mu vell´o ilmarikas,
ilmarikas, kadokavval´.
Kado- oll´ tä_ks -kavval´ kauplõmma,
mõistsõ tä_ks hinda üteldä,
tetä_ks tä kaupa kaubalõ.
Vele_ks-no-keist noorõkõist,
imelast helläkeist -
olli_ks no vell´o üle veere,
imelats üle ilma!
Ese_ks-keist, helläkeist -
ese jätt´ iks varra vaesõst,
inne- jätt´ iks -aigu armõtust.
Sedä mõtlõ-s mino meelekene,
tiiä-s mu hellä hingekene:
saa_ks tarka mino vell´o,
kadokavval imekana!
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Tõi_ks kodo tuu kirstu,
tõi_ks tä vaka vanijallõ,
sai_ks kodo kulda täüs,
sai_ks vani vaskõ täüs!"
Esi_ks hinele kynõli,
mar´a_ks hinele manidsi.
Vell´o_ks ütel´ sysarõllõ,
ime_ks-kanalõ kynõli:
"S´oo sai_ks sino käugi iist,
hummogutsõ hoolõ iist,
miä_ks sa varra vaiva näiq,
hummogu hoolõ peiq!"
Oo_ks no veljä noorõkõist,
imelast helläkeist!
Olli_ks täl kinä kirvõtüü,
olli_ks täl hüä hüüvlitüü.
Vell´o_ks esi ehitelli,
anni_ks-tä-vaka valmistõlli
sysarõllõ armallõ,
ime_ks-kana kallillõ.
Teno_ks olguq jumalallõ,
au_ks no maalõ Marijallõ -
vell´o_ks no elli sysarõga,
imekanaga katõkese.
Vell´o_ks no lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Sinno taha-i ma müvväq neiokõist,
kohegi no_ks andaq kullakõist!"
Sysar iks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Sullõ saa-i naist sysarõst,
mullõ saa-i miist velest!
Neiol um iks muudo muialõ minnä,
taiu_ks tõsõlõ talolõ,
sinol um iks jäl muudo muialt võttaq,
sinol iks taiu muialt tahtaq!"
Vele_ks-keist noorõkõist,
imelast helläkeist!
Tulli_ks no kos´aq sysarõllõ,
veeri_ks nuuq viinaq virvele.
Vell´o_ks no lausi meelestäni:
"Kui_ks no müvväq neiokõnõ,
kaubõldaq kabokõnõ?
Meil um iks vägi väikene,
meil um iks no pereh peenükene:
olli_ks meid ütsi, kasvi katsi,
katsi olli_ks meid üles kasumah,
vell´o_ks ja sysar vinnümmäh."
Vell´o_ks sysard kasvatõlli,
kasvatõlli, ülendelli,
oodi_ks tä api astvat,
oodi_ks tä toe tulõvat.
Sai_ks sysar kasunus,
üsäkiri ülenüs,
tulli_ks kolgast kos´arätiq,
tulliq veerest viinarätiq.
Vell´o_ks ikk´ ilmaväega,
vell´o_ks kahits´ kadoväega:
"Kui anna ma_ks sirgõ sysarõ,
kui anna ma_ks meelimar´akõsõ?
Minno sys iks kutsutas kunigihe,
minno sys iks viiäs Vinnemaalõ."
Vell´o_ks no painu pallõmma,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Kuulõ_ks sa, sirgõ sysarõmiis,
painu_ks ma teid pallõmma,
heidä ma_ks hellile synolõ:
andkõq ti_ks aigu aastaiga,
ütest iks suurõst suvõkõsõst,
tõsõst iks kinäst keväjäst,
kolmadast iks süväst sügüsest!
Sys päses iks mino pääkene,
päses iks mu hellä hiusõkõnõ."
Anti tälle no_ks aigu aastakas,
ütest ande tä_ks kinäst keväjäst,
tõsõst ande tä_ks süväst sügüsest -
pässi no vell´o pääkene,
vell´o_ks no hellä hiusõkõnõ.
Vell´o jäi_ks kodo elämä,
kallis jäi_ks tä kodo kasuma,
nakas´ iks neiot müümä,
linnu_ks no liiku tegemä,
nakas´ iks kapo kauplõmma,
nakas´ iks neiot müümä.
Möi_ks no neio otsanist,
möi_ks no virve viimätsest.
Vele_ks-keist noorõkõist -
vell´o jäi_ks üli-ütsindä,
kallis iks katõlõ käele:
"Miä_ks no minost saanõnõs,
saanõnõs no_ks ja jäänenes?
Jäi_ks ma üli-ütsindä,
kallis iks katõlõ käele!"
Vell´o_ks lausi meelestäni:
"Eka_ks ma taha-i naista naitaq,
taha-i ma ostaq ubasuud!"
Nakas´ iks ütsindä elämä,
kallis iks katõla käelä.
Miä_ks tä külbi, miä künni,
miä_ks tä murri mullatüü,
miä_ks tä arõ adratüü,
tuu_ks tä paika panni,
tuu_ks tä salvõ saat´.
Tenno_ks no olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ!
Vrdl: SL I, 106-109; ltl: 515, 520-530.