7. Noorõq vell´oq, veerätelgeq!

SL 688.
A: SKS, Veske-Stein nr. 22 < Saagre k. - V.Stein < Andre (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein nr. 5 ja H II 62, 653 (5).

A. (Algupärane üleskirjutus):
Noorõq vell´oq, veerätelgeq,
tsõõriq kaoq, kul´atõlgõq
umal iäl ilosal,
ja palgõl valgõl!
S´oo igä om illos luud
ja palõh paras pant.
Selle om jummal suu loonu,
Jeesus om keele kirotanu:
suu om loonu laulma,
keele linnu liikma!
Kiä ei laulaq vai ei lasõq -
igä_ks kullanõ kulusi,
tervüs hyyrd´ är hõbõhõnõ
ilma syna lausmalda,
katõ-kolmõ kostmalda!
Hot´ ma_ks lauli, poisikõnõ,
hot´ ma kuugi, kullakõnõ -
selle_ks Luuja suu loonu.
Kuis iks mul varra vanas minnä,
inneaigu ilotummas?
Innemb ma_ks hammõ annasiq,
pannuq paari kaputit,
kui mina es olõs´ [vanast lännü],
varra vanast lännü es!

B. (Pärastine ümberkirjutus):
Noorõq vell´oq, veerätelgeq,
tsõõriq kaoq, keerutõlgõq
umal iäl ilosal,
umal palgõl punatsõl!
S´oo igä om illos luud,
s´oo palõ om paras pant.
Igä_ks kullanõ kulusi,
veri vaski veerüsigi
ilma syna lausmalda,
katõ-kolmõ kostmalda.
Vell´okõsõq noorõkõsõq,
kabokõsõq kaunikõsõq,
leelotagõq lustilaulu,
leelolaulu ladusa -
selles om Looja suu loonu,
selles keele kirotanu!
Leelotagõq, linnukõsõq,
kuukuge ti kullakeeli
inne kui veri vanas lätt,
illos´ igä ilotus!