19. Lauliku vaev.

SL 721.
H II 4, 110 (50) < Töganitsa k. - Jak. Hurt (1886).

Inämb um vaiva lauljal
kui rihe pess´jäl -
rihe pessä, ni unõhta,
laulu laula, tõist murõhta!

SL 722.
H, Setu 1874-1877, nr. 1 < Puugnitsa k. - Joh.Hurt < Usti (1874).

Laulijata otsitassõ,
kuukijata kullõldassõ
loodsikuga luka piti,
parvila pallo piti.
Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq!
Inämb vaiva laulijal
kui tuu rihe pessijäl:
rihe pessi, ni unõhti,
laulu lauli, tõist murõhti!
Andkõq vatska laulijalõ,
ritka rihepessijäle!
Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
mille mi kokko kogosi,
mille saistsõ sagarikku?
Naistõ illo ihati,
naistõ tandso taheti,
kaeti naistõ kargust.
Suurõq suvitsõq sõsarõq,
mall´o meelimar´akõsõq!

SL 723.
EKS 8° 4, 160 (32) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Liisa Samuilov (1877).

Inämb iks vaiva laulijal
kui rihe pessijäl:
rihe pessi, ni unõhti,
laalu laali, tõist murõhti!
Angõ_ks viina laulijalõ,
ritka rihepessijäle!
Siin oll´ iks õdõ ollõjooja,
tädi tävve lõõritaja.
Tuudi_ks mano toobõla,
kannõti mano kannõla.

SL 724.
EKS 8° 3, 354 (4) < Räpina, Tammistu k. - Joh.Hurt (1876).

Tulõ-i rõõmu rõivist,
tulõ-i illo ehtist.
Suukõnõ, võsokõnõ,
hõimukõnõ hõrrõkõnõ,
ommi sain[o] omatsõq -
ankõq viina laalijale,
ritka rihepessijäle!
Enämb vaiva laalijal
kui see rihe pessijäl:
rihe pessi, ni unõhti,
laalu laali, tõist murõhti!

SL 725.
H II 32, 849 (4) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Ankõq, ankõq ollut jos laalijillõ,
syna, syna kolmõ jos kostijillõ!
Meid um, meid um hulka jos velitsita,
myni, myni kõrda jos mõrsijita -
olõs´, olõs´ meid jos inämb olõs´,
kokko, kokko kogos´ kolmõvõrra,
olõs´, olõs´ hääli mul hõbõhõnõ,
kurku, kurku kulla-nos-keeleline,
sys ma, sys ma laalas´ üü otsa,
päävä, päävä jos päälekauba!

SL 726.
H I 6, 102 (6) < Vastseliina khlk. - K.Fluss (1895).

Inämb vaiva laulijal
kui rehe pessijäl:
rehe ma_ks pessi, tuu unõhti,
laulu lauli, tõist murehti!