11. Etsa, näioq, ilotõlgõq!

SL 692.
EKS 4° 4, 131 (7) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).

Etsa, näioq, ilotõlgõq,
ilotõlgõq, nal´atõlgõq!
Nüüd om ilo arvolinõ,
nali katõkõrralinõ.
Ega no ilo iin ei lääq,
ega tandso takan tulõq,
ilo oll´ neila ehte'illa,
rõõmu neil ka rõivi'illa.
Iin no lääväq ikupäiväq,
peräh murri murõh suuri,
paan´utõli paha juuri.

SL 693.
EKS 8° 4, 217 (17) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
ilotõlgõq, nal´atõlgõq
umal iks iäl ilosal,
palgõl parembal,
teräväl tervüsel!
Olgu-i kurvaq umah kotoh,
sõkku-i leenah esä leibä,
kahitsõldõh vele kakku -
küll saat iks vanah vaiki olla,
kulupääh kurvah olla!
Neiokõnõ noorõkõnõ,
ummõtõgi igä kulus,
veri noori veerünes
ilma_ks tandso tantsimata,
ilma mängi mängimätä:
neio kulus iks kurba ello,
vaos vaiki saisõh.
Küll saasõ_ks vanah vaiki olla,
kulupääh kurvah olla!

SL 694.
EKS 4° 4, 151 (21) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).

Etsa laulkõq toda laulu,
toda viitä veerätägeq,
kua ei kistuq kikkani,
miä ei lõpõq lõunani!
Kuu iks kistus kikkani,
ago lõpõs lõunani -
lõpõ-i sõnaq lõunani,
kistu-i naaq kikkani.

SL 695.
EKS 8° 3, 475 (10) < Räpina khlk. - Joh.Hurt (1877).

Etsa laulgõq, laisaq neioq,
veerätägeq, laisaq virveq!
Kui ei laulaq, mina laad´a,
kui ei veeräq, mina võlsi:
laad´a teid laisalõ mehele,
põlõtullõ põrsijallõ,
kel om viisoq viisi süldä,
kablaharoq katõsa süldä,
rätiq kümme küünärätä!
Saasõ pääväs pästäskellä,
aastajas arotõlla,
kuus ajas kuioma panda,
tõisõs kuus tõstaskõlla,
kolmandas saa kokko otsi.

SL 696.
EKS 8° 4, 178 (48) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Liisa Samuilov (1877).

Etsa laulgõq, laas´aq näioq,
etsa, virveq, veerätäge!
Laad´a teid laas´alõ mehele:
tinnõ'õlõ Tuuma'alõ,
pääle paklapaarilõ,
kel oo viisoq viisi süldä,
kablaq peräh katõsa süldä,
kel saa pääväst jalgo pästä,
ajastajast arotõlla,
saasõ kuust kuivata,
nädälist saa maha võtta -
sis saasõ aiolõ arotõlla,
saasõ säädä saiba'allõ.
Kuu sääl kolkõ, päiv sääl pälge,
ago jo aiolõ arot´,
täht sääd´ saiba'allõ.

SL 697.
H II 32, 847 (2) < Rõpina khlk. - S.Keerd (1890).

Siin um, siin um hulka jos neidosida,
myni, myni kõrda jos mõrsijita,
siin ei, siin ei olõ laulijata,
laulu-, laulijata jos laskõjata,
ku ma, ku ma esi iist ei võtaq,
iist ei, iist ei võtaq, perrä ei piäq!
Etsa laulgõq, laas´aq neioq,
kui ei laalaq, laad´a tiq!
Laad´a kygõ laas´õmballõ,
kitä kygõ kõhnõmballõ,
kel neeq viisoq viisi süldä,
kel neeq rätiq kümme küünärd,
kabla_ks no katõsa küünärd,
kel saa pääväs pästäskellä,
aastajas arotõlla,
kuus saasõ kumardõlla!

SL 698.
H II 3, 575 (93) < Vastseliina khlk. - H.Prants (1890).

Näiokõsõq noorõkõsõq,
laulgõ vanaq, laulgõq noorõq,
laulgõq kinäq keskemätseq!
Mina valmis laululatsi,
ilo-iskijä tüteri.
Seeni_ks ilo mi küläle,
seeni tandsu tanomih,
meeni_ks tütteri kotoh,
sinipõllõ põrmadul.