VIII. NÕID JA NÕIDUS

EBAUSUST LIIVIS

§ 149. Ebausu rahvusvaheline laad: selle elujõulisus Liivis. - § 150. Maagiline toiming ehk mant'õmi: näiteid liivi taigest (S. 128).

KADE

§ 151. Kadeda psühholoogia ja terminoloogia. - § 152. Kadesuu ja -silm (S. 129): "rukkõm". - § 153. Abinõud kadeda vastu: loomade kahetamine. - § 154. Inimeste, eriti laste kahetamine (S. 129).

NÕIA NIMED JA ISIK

§ 155. Nõia ja nõiduse terminoloogia. - § 156. Liivi suuremad nõiad: nõiaks saamine: suhtumine nõiasse: nõiad omavahel: nõidade moondumisi (S. 137). - § 157. Targa, ennustaja ja arstija terminoloogia: "puhumine" (Mt. 1845, S. 136). - § 157 A. Dondangeni prohvet Ilma-Jüri (S. 257).

NÕIDUMISVAHENDID

§ 158. Nõiasõnad (S. 131). - § 159. Nõiaraamatud (S. 148). - § 160. Nõiaasi, maagiline ülekanne (S. 130). - § 161. Armuleib (S. 138, 139). - § 162. Muid vahendeid (S. 132): "katolikku minek".

NÕIA TEGEVUS

§ 163. Nõia ime- ja kuriteod (S. 134): nõiad vastamisi (S. 135). - § 164. Nõiad pulmas (S. 133). - § 165. Nõidumine igapäevases elus (S. 134, 132).

SUHE KURADIGA

§ 166. Vilistamine ja leping kuradiga (S. 140): kuradi tüssamine (S. 125): nõia põletamine (S. 146). - § 167. Kuradi abi nõiale (S. 144, 141 + 112). - § 168. Nõia surm: püüd vabaneda kuradist (S. 145, 143, 144, 139, 147).

IX. VÕLU

VÕLU LIIVIS

§ 169. Terminoloogia. - § 170. Võlu teod: väljaheide maas ja tulejuga taeva all (S. 150): esinemine kärnkonnana või inimvarjuna (S. 152). - § 171. Võlu olemus ja liiklemine: võluks saamise võtted: segunemine teiste mõistetega (S. 154). - § 172. Abinõud võlu vastu (S. 150, 151, 153). - § 173. Hingeloom ja ümberpöördud keha (S. 155). - § 174. Võlude sõit Saaremaale (S. 156).

VÕLU EESTIS

§ 175. Võlu ~ võhl trükipaberil ja rahvaluules. - § 176. Võlu.saartel nõia või nõiamoori lokaalse nimetusena. - § 177. Võhl Võru-Setus ja Läti eesti asundusis kadeda tähenduses. - § 177 A. Võhlu keeleline areng: võhl rändroti nimetusena.

"VÕLU" ALGUPÄRA JA ARENG

§ 178. Läänemeresoome keeltes esineva *võlho põlvnemine muinasvenest algselt nõia tähenduses: esinemine soomes, karjalas ja vepsas. - § 179. Tähenduse spetsialiseerumine nõia eritüüpide nimetuseks, hingelooma ja võluudepeo motiivide analüüs. - § 180. Piimapuugi sulamine Liivis võlusse selle spetsialiseerumisel naisnõiaks läti-saksa eeskujul: nõiamoor Eestis ja selle prototüüp tegelikus elus. - § 180 A. Nõiamoori motiive Liivis (S. 157). - § 181. Võlu mõiste järkjärguline areng kultuuriajaloolises valgustuses.

X. TUULISPÄÄ

§ 182. Terminoloogia: tegevus: olemus: vastuabinõud (S. 149 A, B). Jälleleitud nuga (S. 149 C + 161).

XI. LIBAHUNT

§ 183. Terminoloogia: olemus (S. 173). - § 184. Libahundistumise tung, aeg ja sundus (S. 175, 177, 178). - § 185. Libahundistumine (S. 160): inimesestumine (S. 163, 165). - § 186. Loomade murdmine (S. 164, 166, 167, 168). - § 187. Libahundid saunas tüdrukuid murdmas (S. 162). - § 188. Papid libahunteks (S. 169, 170, 171). - § 189. Abinõud libahundi vastu (S. 175, 172, 176, 174).

XII. PAINAJA

OLEMUS JA ESINEMINE

§ 190. Väljendusviisid (S. 185): terminoloogia. - § 191. Olemus (S. 188). - § 192. Painamise põhjused (S. 183, 185). Oherdiaugust noorik (S. 184). - § 193. Teotsemine (S. 189). - § 194. Esinemiskujud (S. 188, 185).

ABINÕUD PAINAJA VASTU

§ 195. Ettevaatuabinõud ja vastukallaletung inimese painajale (S. 189). - § 196. Liigutamine, sõnamine (S. 189). - § 197. Passiivsed abinõud loomade painaja vastu, "painajaristid". - § 198. Aktiivsed võtted: peksmine, "kinnipanemine" (S. 189), võidmine, hõõrumine jne., nõiasõnad. - § 199. Painaja luuramine ja vigastamine (S. 187).

XIII. HALLTÕBI

HALLI ESINEMINE

§ 200. Tunnused ja terminoloogia. - § 201. Olemus. - § 202. Teotsemine (S. 196, 194, 193, 192, 191). - 203. Hallide vestlus: puruna inimesse (S. 190).

ABINÕUD HALLI VASTU

§ 204. Liigutamatult ja kartmatult vaikimine: peitupõgenemine (S. 196 + 194). - § 205. Abi surnutega kokkupuutunud esemeilt (S. 194 + 198). - § 206. Vastik hais: halli tüssamine (S. 196 + 198, 197): peks, palved (S. 198). - § 207. Seespidised arstirohud (S. 195).

HALLI OLEMUSEST JA NIMEDEST

§ 208. Haiguste etioloogia liivlaste teadvuses: hall kui eriline haigushaldjas: naiteid Eestist. - § 209. Halltõve terminoloogia Baltikumis ja naaberrahvail: liivi jõ'd-sõna etümoloogia. - § 210. Halltõve nimetused eesti keeles: vene ja saksa mõjutus. - § 210 A. Hall-nimetuse algupära ja areng: külmuse tunnus halliterminoloogia lähtekohana eestis, liivis ja soomes.

REFERAT

DER VOLKSGLAUBE DER LIVEN

LISA

VÕLU VALJALAS, KARJAS, JAANIS PÜHAS

VÕHLITSEJA SETUS

ISBN 9985-9322-1-8