I. AINESTIK

Liivi usundit käsitlev kirjandus. - LF-Arhiivi koosseis 1920-1926. - Liivi tähtsamate keeleobjektide nimed. - Liivi vanavara kogud.

II. ÜLDJOONI LIIVI USUNDIST

USK JA "LIIGUSK"

§ 1. Ristiusu väljendusvormid Liivis. - § 2. Terminid ebausu tõlgitsemiseks. - § 3. "Taevasõitjad".

HING JA VAIM

§ 4. Animatismi ja animismi ideoloogia. - § 5. Hing-sõna vaste liivis jeng. - § 6. Lätist laenatud gara vaim-mõiste tõlgitsemiseks. - § 7. "Leil" hinge tähenduses.

JUMALAIST JUMALANI

§ 8. Soomesugu rahvaste haldjateusundi lähtekohad. - § 9. Läti Hendriku "jumalad"; Taara ja Piktulis. - § 10. Ebajumalad ja jumalakujud. - § 11. "Jumalad" kui haldjate nimetus. - § 12. Jumala isik ja esinemine.

OHVERDAMISI JA "EHTIMISI"

§ 13. Preestrid ja targad. - § 14. Inim-, looma- ja aineohvrid. - § 15. Ohverdamisterminoloogia: zied jt. - § 16. "Ehtimine" ja "lindude tõstmine" ülestõusmispüha hommikul. - § 17. Jaanipäeva pühitsemine.

PÜHADUSI

§ 18. Looduse vahenditu jumalastamine. - § 19. Pühad paigad ja ohvrikohad. - § 20. Rinda-jõe pärn.

III. LOODUS JA HALDJAD

TAEVATAAT

§ 21. Taevataadi nimed ja identifitseerumine kristliku Jumalaga.

JUMALA POJAD JA PÜHAD NEITSID

§ 22. Jumala pojad. - § 23. Pühad neitsid Liivis ja Lätis; seintes tiksuteleva koi terminoloogia Baltikumis.

PÄIKENE. VIRMALISED. VIKERKAAR

§ 24. Päikene. - § 25. Päikese poeg ja päikese tütar. - § 26. Virmalised. - § 27. Vikerkaar (S. 5).

PIKNE

§ 28. Pikse nimetused. - § 29. Piksega ühenduses olev looduslooline terminoloogia. - § 30. Pikse isik ja tegevus (S. 1-4). - § 31. Ebausku ja kombeid pikse puhul. - § 32. Piksekivi.

LUMI JA VIHM, UDU JA PILVED

§ 33. Vihma ja lume tekitajad; lumeema; laste vallatelu (S. 7). - § 34. Uduema (S. 8). - § 35. Pilved, pilvetükid.

TUUL

§ 36. Tuulehaldjad ja nende tegevus (S. 6 ja 7, US. 13). - § 37. Tuule ja tuuleemaga seotud looduslooline terminoloogia. - § 38. Ohvreid, ebausku ja kombeid ühenduses tuulega merel ja maal.

MAJA, REHI, SAUN

§ 44. Majahaldjad ja nende kõnelus äikese ajal (S. 15). - § 45. Rehehaldjad; segunemine puugi ja surnutega (S. 16). - § 46. Saunahaldjad (S. 17); segunemine Maarjaga.

MAA, LIIV, PÕLD, LINA

§ 47. Ilma loomine (US. 1); maaema ja liivaema (S. 12); maa ja muru austamine. - § 48. Põllutöö haldjad; katoliku mõju (S. 13). - § 49. Linadeema (S. 13 C).

KARJAHOID JA ÕITSIELU

§ 50. Karjahaldjate (S. 14) taganemine katoliku pühimuste eest. - § 51. "Õitsitaati-ema hoolitsevad õitsiliste ette" (S. 14 C).

METS, PÕÕSAD, LEHED, MARJAD, SOO

§ 52. Laialivalguvus metsahaldjate terminoloogias. - § 53. Metsahaldjate esinemine ja tegevus (S. 22). - § 54. Põõsaema (S. 39). - § 55. Lehtedeema; jüriema (S. 20). - § 56. Marjadeema (S. 19). - § 57. Sooema (S. 21).

TEE

§ 58. Teehaldjad je nende tegevus (S. 18).

MERI, JÕGI, JÄRV, KAEV

§ 59. Veehaldjate terminoloogia. - § 60. Ohvreid, ebausku ja kombeid ühenduses merega. - § 61. Merehaldjate tegevus ja esinemine; side surnutega (S. 23). - § 62. Jõgede ja järvede haldjad (S. 28 B ja C); kaevuema.

MERENEITSID, NOORAD

§ 63. Mereneitsite olemus ja esinemine (S. 26); Undine (S. 24); germaani mõju. - § 64. Mereneitsi nimetus noora ja selle põlvnemine lätist.

"MEREPULM"

§ 65. "Merepulm", liivi rahva armsaim muistend (S. 25); kingi leidmise (lhk. 143) ja vee all käimise (lhk. 147) redaktsioon.

SINILEHMAD JA MEREHOBUSED

§ 66. Sinised merelehmad; nende kinnipüüdmine ja neid karjatavad mereneitsid (S. 32); sinilehmade motiiv Lätis ja Eestis; selle germaani algupära. - § 67. Merehobused (S. 31).

SUUR-HALL, NATT

§ 71. Reaalsete vee-elukate muutumine üleloomulikeks olevusiks massifantaasias; hülged (tabel lhk. 192); ebausku ja kombeid ühenduses hüljestega. - § 72. Hülgenimetusest suur-hall väljavõrsund suursöödik, hiiglane ja veevaim (S. 28 A). - § 73. Lastehirmutis natt, mis tähendab ühtlasi tigu, karbilist ja hüljest; selle sisuline side germaanist põlvneva näkiga (S. 30).

POTERMANN

§ 74. Germaani laevahaldja klabautermanni esinemine Baltikumis (S. 29).

ÕNN. MURE. ILU. UNI. ÖÖ

§ 75. Õnneemad, inimsaatuse määrajad; õnne esinemine inimesehaldjana; muistendeid õnnehaldjaist (S. 37). - § 76. Muinasjuttude Frau Sorge; mureema abielude sobitajana (S. 36). - § 77. Iluema; uneema (S. 35); ööema.

MAARJA

§ 78. Maarjaga ühenduses olev terminoloogia; muistsete haldjaemade asendamine Maarjaga; muistendeid Maarjast (S. 38).

LIIVI HALDJATE ÜLDNIMESTIK

§ 79. Liivi haldjate nimetused läti ja eesti vastetega ning saksakeelse tõlkega.

LIIVI JA LÄTI HALDJATE OLEMUSEST

§ 80. Liivi haldjate üldilme; nende täielik antropomorfiseerumine; haldjate sisemine elu ja omavahelised suhted; teatud ebamäärasus terminoloogias; haldjate moderniseerumine; haldjalugude sagedane juhuslikkus, nende pedagoogiline koloriit ja siirdumine laste repertuaari. - § 81. Emade esiletung haldjate perekondlikus atmosfääris; P. Šmit'i oletus matriarhaadist läänemeresoomlaste perekonnaelus.

ISBN 9985-9286-7-9