Ma olen sündinud Võru linnas. Päris kaua aega tagasi lahkusin Eestist kümneaastasena neljakümne neljandal aastal üle Saksamaa Austraaliasse... Tähendab Austriasse ja lõpuks Austraaliasse neljakümne üheksandal aastal koos vanemate ja vendade ja õega.

Austraalia paistis olema üks nii-öelda võimalus, kus isa sai nelja lapse ja abikaasaga välja rännata. Ameerikasse ei võetud nii suurt perekonda nii palju lastega. Ja siis me olime ka - kuna mina olin viieteistaastane tol ajal, tulevane tööline. Vend oli minust aasta noorem, järgmine vend, et võeti meid hää meelega vastu. Tulime siis Austraaliasse, kus isa siis töötas kontrakti alusel kaks aastat, ehitas seda kuulust tammi, kust praegu linna vesi tuleb. Mul ema siin Austraalias kunagi ei töötanud. Tema arvas, et tema kohustus oli ikka perekonna järele vaadata, süüa teha ja poes käia. Isa oli see, kes haruldaselt töötas kõik need aastad. Pärast hiljem isa oli laboratooriumis ja siis oli, kui ta töö lõpetas, kuuekümne viie aastasena, siis ta oli laboratooriumi abiline, Sydney vee puhtuse järelvaataja. Ja siis kutsuti teda uuesti tagasi. Ta töötas peaaegu kümme aastat veel peale seda, kui ta oli juba nii-öelda üks kord pensionile ära läinud. Et oli lihtsalt vaja sellist inimest.

Olime siis natuke aega ühes kui teises kohas laagris seni, kui sai eraelamine organiseeritud. Muidugi isa oli jälle sellega väga ametis. Sai laenu võetud ja korterites elatud ja selle aja peale, lapsed, me käisime koolis. Austraalias omandasin elukutse. Insenerina töötasin riigiraudtee juures ja pärast mänendžerina kolmkümmend... üle kolmekümne aasta.

Ja nüüd ma riigitöö lõpetasin, olen hakanud tegelema ühe eestikeelse ajalehe väljaandmisega Austraalias - Meie Kodu. Katsun natukene lükata, et meie rahvas ikka siinmaal kah natukene eestikeelset kirjandust saab lugeda ja nii-öelda kokkuvõtlikult, et see kergesti kättesaadav oleks ka vanemale generatsioonile, kellel ei ole, eks ole, internetiühendusi ega võimalusi Eestisse minna külastama, vaatama, mis seal juhtub nende esivanemate majades.

Me oleme abielus. Mu abikaasa räägib kindlasti rohkem. (Naer.)

Lapsed on üles kasvanud siin Austraalias ja nendel on jälle järgnev, järeltulev põlvkond ka siin maal...

Mis ma veel kiiresti nimetan? Muidugi, kui te soovite ka midagi oma muljete kohta ütleda, me avaldaksime kindlasti ajalehes selle teadaanne, mis te tahate kirjutada. Kui te enne valmis ei saa, kui te ära lähete, saate alati siia saata, kas Tiiu kaudu või otsekohe ajalehele. Nii et me teatame üle terve Austraalia meie lugejaskonnale. Meie lugejaskond on umbes kaheksasada inimest.

Igatahes aitäh! Kui midagi keegi või pärast rohkem soovite midagi küsida, me võime siis eraviisiliselt rääkida.