Mina olin kah ühes sellises laevas, millest Boris kõneles, aga meie laeval see pomm ei lõhkenud. Nii et meie jäime vee peale.

Ema tuli Eestist välja kahe väikse lapsega. Mina olin nelja-aastane, vend oli sülelaps. Läksime Viini, jäime teist korda venelaste kätte. Seal tundsime jälle pommitamist ja põgenesime siis sealt Saksamaa laagrisse ja siis saabusime Austraaliasse.

Austraalias olen ma oma hariduse saanud ja väga huvitav oli, et sel ajal, kui mina algkoolis käisin, oli viiskümmend protsenti õpilasi kõik välismaalased. Väga kiiresti esimesed kohad õppijate seas said välismaalased enda kätte, aga spordiauhinnad kõik jäid austraallastele.

Ja siis lõpetasin ülikooli loodusteaduse alal, aga sellest ajast saadik ma olen väga mitu erinevat elukutset pidanud, praegu olen Eesti Arhiivis abi ja teen seal ühte ja teist.

Just, kui härra Vilo nimetas, et tema ema otsustas, et tema, see on tema kodumaa ja tema jääb sinna, vat ja kuhugile ei lähe...

Meie tütar käis Eestis kaheksakümne kuuendal... Oli kaheksakümne kuuendal aastal? Jah! Ja nägi "Pilvede värvid". Ta oli kaheksateistaastane sel ajal. Ja siis, kui ta koju tuli, esimene asi, mis ta ütles: "Aga nüüd ma saan aru, et see on ju täielikult juhus, et ma olen Austraalias sündind."

Et esmakordselt ta sai aru, kui üle noatera see Eestist väljumine oli, et kes läksid ja kes ei saanud minna. Ja nii et see minu meelest oli väga huvitav järeldus, mille tema tegi.

Kunsti- ja käsitööring alustas Austraalia eetlaste jutustava ajaloo kogumist. Meie oleme täielikult amatöörid. Hakkasime peale, esimesed intervjuud olid niimoodi, et videokaamera oli mul rinna peal, ja iga hingamisega siis jälle kaamera liikus.

Ja nii et me oleme ühe ja teise inimese elulugusi proovinud nagu lähemalt lindistada. Et inimesed on palju rohkem nõus ohverdama pool päeva, et intervjuud anda, kui et nad võtavad pliiatsi ja paberi kätte ja hakkavad ise kirjutama. Nii et arhiivis on koopiaid nendest olemas.

Aga muidugi see nõuab aega. Sellepärast, et nagu kõik jutud, on seal pärli igas jutus, aga peab päris palju jälle kuulama, enne kui neid pärleid kätte saab.