1) Puuvargi olli kahte sorti: need, kis päris salaju käisid, ja need, kis ennast metsavahe juures ollid sisse mellinu. Kis päris salaju varastasid, need passisid seukest parajat aega nägu suure külma ja tuisuga. Mida suurem tuisk, sis nemad ollid lendus, õhta illem, ku kõik liikumene otses olli. Panti obuseluks ree ette, minti metsa, tõmmati puu maha ja palgideks või rahnudeks katti, koormas ja linna. Omikuks ollid juba ära Uulu pool - võta veel kinni! Oma jäuks kodu toodi niisamma. Oksad topiti lume alla ära, ladu (s.o. latv) toodi ka ära. Vahest tegid nii: üks läks metsavahe juure, tegi midagi asja või ajas juttu, niikaua teised kambeldasid metses - olli kõige julgem. Nõnda nokiti üksikusi puid. Kis suuremad summad väl'la tõid, need maksid ikki metsavahel. Sii vanasti üsna väiksed mehed ehetasid laevi - või nad kõike ostsid! Lootsikud nõndasamma: silmanäuks üks puu osteti, öhessa toodi ilma. Minu naaber ükskord tegi laagrepalkisi, 10 palki viis laagres - ladvaotsad, et odavam toll - ja 60 palki olli metses. Sis, ku vidas, panni öhe ladva iga koormas. Laeva ehetas, tõi mastipuu metsast. Puujala Kusta olli jälle üles annu. Sis metsavaht saatis käsu ette: "Katsu koristada, sel ja sel päeval tuleme otsima; kaibuse asi, ei saa parata." Tema öösi puu ree pääl ja linna - 150 rubla saanu! 10 rubla annu metsavahel, see ütlenu: "Tule, tule omiku metsa, ma näita sul uue puu." Läinu metsavahega kahekesti, saanu veel parema puu.
Mõned tegid laagrepuudega kavalust. Sui juba luusisid-ulkusid metsa kada (s.o. kaudu) ümmer, vaatasid omal meele järgi puid, täkkisid alt ümmerrinki ära, sis puu kuivas ära, said talve odava innaga kätte. Ja puuriga puuriti puul südames, panti soola sisse, sis ka puu kuives ära.
ERA II 269, 360/1 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k, - Marta Mäesalu < Ott Kallas, s. 1865 (1940).
2) Varastatavad puud märgiti päeval ja õhtu hämardudes hakati neid maha saagima. Kännud saeti väga madalalt, põletati veel madalamaks, et nad ei paistaks metsavahile silma. Varjuks laoti veel samblaid. Varastatavad puud toimetati samal ööl metsast ära, et nad ei oleks teisel päeval metsavahi silma ees.
ERA II 269, 373/4 (5) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Räägu k. - Marta Mäesalu < Hendrik Järv, 14 a. (1940).
3) Varemini tehti küttepuid metsas vabalt. Olid puud tehtud ja koju veetud, tuli metsaametnik puid haamerdama, Küttepuud olid õues, sääl mõõtis ja hindas neid metsaametnik. Olid halvemad puud hinnatud ja haamerdatud, näitas peremees oma lahkust: kutsus ametniku tuppa ja algas napsitamine. Purjus ametnik ei teadnud karta ega hoidnudki haamrit. Varsti oli haamer sulaste käes ja algas varastatud tarbepuude haamerdamine.
Kord olid metsavargad teinud proovi ka lookadega. Looga puud toodud ja loogad koolutatud, taheti viia mõni tosin Lätti laadale. Asjast oli saanud kuulda metsaülem ja metsavahid. Taheti varast tabada ja trahvida, korraldati läbiotsimine. Varas sai asjast teada, viis loogad metsa ja peitis ära. Säält leidsid aga teised metsa vargad üles ja viisid loogad ära. Tihti varastati kolm-neli korda üks teise järelt samu looki, vahest sai ka "õige omanik" nad veel kätte ja viis laadale.
ERA II 269, 395/6 (40) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Leo Kasela, 13 a. (1940).
4) Puuvargad on tarvitanud metsas käies mitmesuguseid kavalusi. Loogavargad näiteks on käinud metsas päisi päeva ja kasutavad loogapuude mahasaagimisel nii väikest saagi, mis mahub käisesse. Käivad paaris, üks saeb, teine valvab metsaametnikkude lähenemist. Ja kui nad metsaametnikkudega kokku juhtuvad, siis nad on õiged mehed, kes otsivad või vaatavad neid puid, mis nad osta tahavad. Nüüd aga on metsavahtidel see trikk tääda ja nad otsivad läbi kõik kahtlased mehed, kas neil ei ole saagi riiete vahel.
ERA II 269, 396/7 (42) < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Marta Mäesalu < Ludorf Kolk, 14 a. (1940).
5) Varemini õitses meie maal ka metsavargus. Sagedasti varastati looga- ja künnapuid. Kord tahtnud vanad taluperemehed minna ka endile häid loogapuid otsima. Metsas leidnud nad juba samal alal "mehaanikud" eest. Meestel meeled halvad, et nende eest hääd puud ära võetud, otsustasid oma ametivendi reeta. Nad teatasid vargaist metsavahile, see omakorda teistele metsaametnikele, ja varsti olid vargad relvastatud metsavahtidest ja hiljaksjäänud vargaist-taluperemeestest ümber piiratud. Usinad vargad ei saanud põgenemisega oma nahka päästa, nad jäid süüdi ja see vargus maksis neile "verehinda" - kalliks läks.
ERA II 269, 377 (13) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Arnold Kalmet, 15 a., vanemailt kuulnud (1940).
6) Isa jutustas. - Kord tahtsid külamehed metsa minna saarte vargile, kuid metsavaht saanud sellest teada ja saatnud oma tütre luurama, millal mehed lähevad, et siis kinni võtta. Tütar pole midagi valvanud ja läinud koju. Mehed aga pannud hobused regede ette ja läinud toonud saarekoormad metsast välja. Teisel päeval läinud mehed saartega Pärnu turule. Teel tulnud keegi metsaametnik vastu ja küsinud puude peremeest. Teised olnud hirmul, aga üks olnud julgem ja ütelnud puude peremeheks kellegi teise küla elaniku. Nii pääsenud mehed õnnelikult minema.
ERA II 269, 383 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli t. - Marta Mäesalu < Artemon Jürioja, 14 a. (1940).
7) Üks mees varastas metsast saari ja oli saared hunikusse pannud, et teisel õhtul läheb toob hobusega ära. Metsavaht leidis saared kätte ja hakkas valvama, kes neid ära viib. Varas tuli hobusega, et saari ära viia. Metsavaht tuli juurde ja hakkas keelma, et ei tohi viia. Mees jooksis metsavahile kirvega kallale. Metsavaht laskis omakaitseks püssiga mehele käesse. Mees pidi haigemajasse minema ja käsi võeti otsast ära.
ERA II 269, 383/4 (21) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Hilda Pajuste, 13 a. (1940).
8) Üldse räägitakse, et salakütid ja metsavargad teotsenud nimelt suurte pühade öösi, mil teised inimesed vagusi kodus. Jõululaupäeva ja vanaaasta õhtutel olnud seesugused kambeldajad ikka platsis. Salasaagile mindud sagedasti kodust koguni kaugele. Näiteks Orajõe Treimani mehi käinud Uulu Kõrgekalda all Uulu mõisa metsast saari varastamas nimelt jõululaupäeva õhtul. Kodust mindud päeval nii ära, et õhtuks saarikusse jõutud. Kirikuteenistuse ajal toimetatud koormad pääle ja kui kirikulised ära läinud, tee vaikseks jäänud, siis hakatud koju sõitma. Rohkem hobuseid olnud, koormad pandud kergemad ja lastud kiiret sõitu, hommikuks jõutud koju. Selle tee pikkus on ligi 50 klm.
ERA II 269, 386 (25) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < rahvasuust (1940).
9) Metsavahed tegid oma kasu pääl kõik sehvti. Kissi maksu andis, sel antsid parema laagre ja lassid pailu läbi. Kis sehvtimehed ollid, ennast metsavahe juures ollid sisse me11inu, need öhe kupitse lassid laagres vasta võtta, öhessa-kümme tõid mere ääre. Metsaärrad "umimetses" ei käinu. Metsavahede juures üks pulm olli ilmast ilma, viina toodi kokku ja muud meeleääd ka. Ja metsavahede talutöö tehti kõik valmis: kõik künti ja küliti ja lõigati puha viimatseni. Nägu sii Põlenumetsa ja Loigu mehed, need ju metsast elasidki. (Umimetses = umbses, läbitöötamata metsas).
ERA II 269, 359/60 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. - Marta Mäesalu < Ott Kallas, s. 1865 (1940).
10) Mõisa metsast ei võinud võtta mitte vankri "johi" või juhi vitsa. Läks vankri aisk katki, siis lõid katkise aisa metsa püsti sinna, kust said uue asemele raiuda, seda oli lubatud. Sambla, marjade, seente ja räisi korjamist keelasid metsavahid. Metsavargus oli täies hoos keelust hoolimata, sest seda oli palju ja igasugust. Käima küla soos olid ilusad suured kased ja männid, mille surnuid palke leidub veelgi soost. Metsaskäimiseks olid erilised reepealsed konstrueeritud, tugevamad ja kitsamad, sest mets oli tihke.
Keelatud oli metsast võtta rehavarsi, reeaisku, liiva ja savi, kuid et seda külluses oli ja metsahärra kaugel ära oli, käis vaid kaks korda aastas revideerimas, siis talumees võttis seda, mida ta ise soovis.
Kord sõitnud Riiast metsade revident Ninasi metsavahi vahtkonda revideerima. Kohalik metsahärra aga tahtnud metsavahile hääd teha ja küsinud enne: "Kas metsas kurja on tehtud?" Metsavaht: "Jah, Parra Mart teeb korvisid ja on kaks haaba maha võtnud." Mindi revideerima. Korraga metsahärra kukub pikali ja kisendab, et tema väänanud jala. Ta muidugi simuleeris. Kohe hobusega veetud metsahärra koju ja kogu revideerimine katkestus. Hiljem ütelnud metsahärra: "Üle kolme aasta ei või olla metsahärra, siis on kändusid palju."
ERA II 135, 239/41 (10-16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutuska t. - Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937).
11) Ühel talvisel pühaba õhta on mehed Juhandra vanas tuas pidand nõu, et lähme Võtikvere metsast riistapuid vargale. Rakendatud üesi obused regede ette, seitse-kaheksa obust ja niisamapailu mehi. Sõidetud tuisuga metsavahi saunast mööda ja, leigatud metsas pakukoormad piale. Eks metsavaht õle nähnud ja kaevand metsasaksale. See tuld ja sand jaule. Võetud kinni ja asi antud Tartu kohtu. Mehed kutsutud Tartu ja antud igale ühele 60 vitsahoopi, muudku Võtikvere-poolt Madis - sinu vanaisa - jänd ilma; täma õli alaealine.
ERA II 193, 194/5 (6) < Torma khk., Avinurme v., Ulvi k., Otsa t. - Armilda Hallik < Liisa Mathiesen, 72 a. (1938).
12) Kellegi metsavahi vahtkonna metsast oli alati puid maha saagitud ja ära viitud. Viimaks asunud ka metsnik metsavahi juure elama, et siin parem metsavargaid luurata. Metsnikul olnud eraldi tuba magamiseks. Kuid ühel ööl üles ärkades tunnud, et tuba on kole külm. Tõmmanud vaiba üle pää, aga seegi ei aitanud. Hommikul selgunud külma põhjus. Keegi oli metsniku tua akna öösel eest maha tõstnud, ja õues oli kakskümmend kraadi külma. Ja aknad olnud ilma hingedeta väljastpoolt ette naelutatud.
ERA II 282, 114/5 (363) < Tarvastu khk., Suislepa v. - Johannes Kala < H. Põder (1940).
13) Metsavahi kavalus. - Keegi metsavaht märkanud kord metsas, et ilusatele sirgedele saartele oli õleside ümber seotud. Metsavaht võtnud saardel sidemed ära ja sidunud need omakorda samasuguste haabade ümber. Ühel ööl olnudki need sidemega haavad maha saagitud ja sirged tuvid ära viitud.
ERA II 282, 114 (362) < Tarvastu khk., Suislepa v. - Johannes Kala < M. Oinas (1940).
14) Tõnnu Jürna olnd ükskord roonumetsas vargas. Siis metsavaht tulnd juurde, ütelnud maheda äälega: "Mis sa siin raiud? On see su oma mets või roonumets või mõisa oma?" Jürna vastand: "Äi ole, see on roonumets." - "Kas sa'p karda siis metsavahti ühtid?" Jürna vastu: "Äh, si üks mees jõuab siin seda suurt metsa vahtida, täl on kodu oma tööd ka teha, sellepärast võib raiuda siit." Siis akand metsavahtide ülemat Kongi Jürnat vanduma, teind, nagu ei tunneks, et Jürna ta juures oligi. "Aga si Kongi Jürna, see on üks maapäälne kurat. Peaks kõu si maha lööma: kaibab teiste inimeste pääle!" Metsavaht läind minema, ja Tõnnu Jürna tulnd puudega kojuse.
Vanasti olid inimesed viind metsavahile viina, siis se andnud neile roonumetsast puid. Kännud maetud sambla ja siplise pesadega kinni.
ERA II 157, 412/3 (18) < Mustjala khk., Mustjala v., Kugalepa k., Laratsi pere - Amanda Raadla < Aadu Väärt, s. 1865 (1937).
Tönni Jürna viguritest vt. "Endis-eesti elu-olu I (1939), 251/3 (139).
15) Kudas üks mees läind metsa puuvargile, vanger teind: "Küllap me lähme - ei tea kas me saame! küllap me lähme - ei tea kas me saame!" Metsavaht tuli, mees and obusele piitsa, vanger aga üüdnud: "Eks ma üteld, eks ma üteld, eks ma üteld!" Said siis kodu õue ja jäi seisma, siis vanger ütles: "Kõik oli muidu!"
ERA II 70, 653/5 (1) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Maidla algkool - A. Samet < August Wreinthal, 35 a. (1934).
Metsavargusest vt. veel nr. 2, 29:3, 35:2, 60, 68:2, 72, 84, 165, 240.