67. Kaval haoraiuja koduväiks

 Isa mind kiitis kündijasta,  Ikep ajas isa minuda kündma,
 ema heina niitijasta,  uuta maada ehitama -
 vennad mind ve,e re,esta,  kündsin küürakil tagaje,
 õed aida kiskujasta.  härjad higised e,essa,
 Ma olin kaval poisikene:  ise higine tagassa.
 isa aas mind agu tegema,  Kutsuti koduvä,ista,
 paju juuri jupsimaie -  noore nooriku nõ,usta, i
 ma olin kaval poisikene,  abikaasa uinutada -
 ma lõin kerveja kivisse,  olin aga hooletumalt
 näkasin pae nenasse,  poole suve poisi viisi,
 et saaks lahti sest töösta.  paari pääva palguline.
 Äia hakkas haugutama,  Mina mõistin, vasta kostin:
 noorta meesta nurgutama:  "Mis oli teie neidudella?
 "Mis oli sulla tuuessana,  Tal põlnud vööd vöölla,
 kas oli hoosta või oli härga,  kaelanartsu kaela pealla!"
 rege raudista järele?"  

H II 65, 44 (2) < Viru-Jaagupi (u. 1894). - Gustas Leppermann < Paulu Treublut