Teoorjuse-aeg saatnud peremees oma poisi suvel kesaaeg metsa vaatama, kas kevadil jäätse ja lume peale raiutud puuhunikud on lumesulamisega ümber kukkunud. Mets on 25 versta kaugel. 9 sülda teopuid olla kõik ümber kukkunud. Sellepärast ei olla poiss kõik puid selle päävaga jõudnud ülesse laduda, heitnud õhta ümberkukkunud puuhuniku asemelle kahe alustaranduse vahele kuuseokste peale magama. Ei tea, kui kaua ta maganud, kui teda hõigatud nime järel: "Hants, tõuse ülesse!" Poiss tõstab pea ülesse, vaatab ümberringi, ei nää kedagi; heidab jälle magama ja mõtleb isi: "Teise talu peremees lubas oma poisi endi puid kaa vaatama saata, ongi juba siia tulnud," ja jääb magama. Vaevalt on silmad kinni läinud, kui jälle hõigatakse, aga kõvemini kui enne: "Hants, tõuse ülesse!" Poiss tõstab pea ülesse ja ütleb: "Mis sa jändad siin, mis ma öösi üleval tegema hakkan, - puid ei nää veel laduda ja väsind olen ka alles. Ah sa arvad, et ma sind ülesse ei leia?" Tõuseb ülesse ja läheb, otsib kõik puuhunikutagused, okste ja latvade alused läbi - ei leia ümbertringi mitte midagi. Läheb oma aseme juure jälle tagasi ja ütleb meelepahaga: "Sul aega mängida küll," ja heidab jälle magama. Niisama kui esiti: vaevalt silmad kinni läinud, kui jälle hõigatakse, aga hoopis kõledama häälega: "Hants, tõuse ülesse!" Poiss tõstab pea ülesse, - ehk küll suveöö valge on, ei nää mitte kõige vähemat hingelist, - ja ütleb: "Mis sa, loll, karjud siin!" Aga lööb isi juba kartma, heidab jälle maha ja võtab kuue üle pea, et sääsed silme kallale ei saa. Niipea kui ta kuue üle pea võtnud, löödud teda kolm korda nii tugevasti, et põleks tema kahe taranduse vahel olnud, siis oleks teda tõesti pooleks löödud. Poiss karganud valuga maast ülesse, ei olla esiti paigastki ära saanud. Nüid saanud aru, et ei ole õige asi, lugenud palvid ja hakand suure vaevaga puid laduma. Enne päävatõusu saanud puud laotud. Roninud koju. Kolm pääva seisnud vorbid külles, aga kaks nädalid põdend, ennekui terveks saanud. Poiss olla metsavaimu tee peal olnud, aga selle vaimu nime ei teadnud see jutustaja; paha vaim ta ei olla olnud.
H II 26, 904/5 (2) < Pilistvere khk., Kurla k. - Hans Lindeberg (1891).