Riistalaudade jaust käidi enne jõulu metsast kuusepakkusid toomas. Oostega toodi riigimetsast, süllapikkused vai nõnna. Kevade kui koor tõmmas lahti, siis lõhuti pakud lõhki ja kooriti ära. Kooritud pakud pandi räästaalustesse kuima, üeldi, et pannasse kesanema, et siis suama paremad riistad. Kui jo suviotsa kuisid, siis sügise leigati ja lõhuti laudadest ja pandi rehetua ahjule kuima. Sügisest suve akati kapsatõrsi tegema. Neid jo siis kibedast vaja, osteti. Sarju ka tehti, et kui tuleb vilja tuulamine. Välistüö õli enamast nastera oolest. Mehed tegid kõik riistu. Palgati võeraidki mehi tegema, kui kiire õli, et laat ligi vai kudagi.
Riistavitsad toodi kevade, kui koor iast lahti. Toodi noori kasevitsu, kooriti ära, vesteti ja lõhestati ning keerati siis võrusse ja pääva kätte kuima. Talvel toodi pajuvitsad. - Rehetua ahi torgati kütte ja tule pial auduti kordamiste mõlemaid õtsu, nõnnakaua kui koor lahti läks. Nastera- ja lastepere istus ümber ahjusuu ja kooris vitsu. Pingi pial õlid näpitsad, kos vahel vesteti siledast ja ühtlasest, ja siis käänati jälle võrusse kuima. Suurtele riistadele, nagu kapsa- ja viljatõrtele ja lihaastnatele, toodi metst õige suured kõverad lülivitsad (üeldasse jo lülipuu - neskest kõverad jämedad oksad) ja lõhestati ära, kui õlid sirged, ja siis sai ühest kaks vitsa. Aga kui kõver õli, siis sai üksainuke. Sisemine kõver pool vesteti ära.
Riistu tehti rehetuas. Akati ommuku vara piale. Peerutule valgel tehti. Kella 10-11 paiku süedi ommukut, õhta päävaveeru ajal anti lõunat. Lõunast õli ikke lihaga supp. Supp kiedeti pühaba õhta, kui teumehele õli vaja liha mõisa kaasa kieta. Tehti suur toovri täis, veedi aita. Sial iatas ära, siis iga söögi aast toodi sialt paras jagu ja suendeti ära. Nädala lõpu poole, kui akkas lõpma, siis uhati aga vett juure. Ühe vasika vai looma kopsuga keedetud kaks padatäit suppi. Õhta kella 12 paiku vai üesi lõpetati riistatüö. Siis võeti süegist silku-leiba ja rüübati kalja piale. Kali õli alati varust astnas; kui loppis, siis tehti uut.
Kui koorma jagu riistu sai valmis, siis mendi laadale müüma. Riistu tehti peerutule valgel. Näpits õli kesk tuba. Lastepere oolitses peeru panemise eest. Tehti tõrsa, leevaastnaid, pangesid, lüpsikid, lüpsikappasid, piimapüttisid - neskest ümmargused, laiad ja madalad. Lüpsiku toru õts oli riide lapp siutud, sellest läbi kurnati. Õlema ka õlenuustikuga kurnatud. Õlenuust topitud lüpsiku torusse, sialt läbi sand puhas. Vadi mehed käind riistakoormatega mööda maad ja tond siis vilja
ka riistade vasta, kui raha põle õld anda. Maetsma omad käisid laatadel, ega nämad vilja sand: kel siis laadal vilja ühes.
Kaubale minejale anti kamakas liha ühes, suur marss leivaga, võikarp vai kaks; ei, kes siis silku võerasse paika tahi süema minna; pandi ikke paremat.
ERA II 193, 317/22 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Torma khk., Avinurme k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1938).