62. Endisaegsed nõumeistrid

1) Kõik veenõud, piimanõud, sööginõud, õlle- ja kaljanõud tehti puust. Piimanõud, õllenõud osalt ja kalanõud lepast ja kadakast. Lepast õlleankrud olid ükspuised. Piimapütid, lüpsikud olid kadakast ja lepast. Nad olid kõik hästi, puhtalt ja ilusasti tehtud, ei olnud sopilised ega laigulised. Kõige raskemi kunst oli vitsutamine. Vitsad olid nii peale aetud, nagu oleksid nad riista peale kasvanud. Kõige raskem oli suure tõrre vitsutamine. Selleks otsiti metsast teivajämedused lülikuused ja pidi hoolsasti tegema, et vits paras oleks ja katki ei läheks. Uut vitsa saada oli raske ja peale selle oleks raisku läinud hulk tööd. Nüüd on enamasti tarvitusel raudvitsad, ja seda suure nõu peale ajada om kümme korda kergem kui puuvitsaga rassida.

Kui võrrelda endiseid töid praeguste linnaturul müügilolevate lusikate ja kulpidega, siis viimaseid endistega võrreldes peab nimetama "nottideks", nagu kord ühel söögilaual ütles üks kolmeaastane plika, kui ta esimest korda nägi linnast ostetud lusikat. Kadakane lusikas, rõngaga kulp ja puust vaagen, need olid taluperenaise uhkus, aga siis pidid nad ka olema ilusad. Kadakast lusika pidi tegema toorest puust, niisama ka püti ja lüpsiku, muidu ei saanud teda puhtaks ja ilusaks, aga ka uurde lõikamine oli kuivast kadakast raske asi: uure ei jäänud pidama ja läks külge lüües välja. Pidi alati teadma, kui palju ta kuivades kokku tõmbas. Lepp ja kuusk tarvitati kuivatatult.

ERA II 200, 109/11 (4-5) < Tallinn - J. Grünthal (1938).

2) Vanasti õõnestati ühest tükist lepapuust vesikopad varrega ja lusikad. Oli ka puust õõnestatud kausse ja laudadest puuvitstega kokkupandud pütte. Silkude jaoks olid pikergused, puust õõnestatud mollid, mille ühes otsas oli nõgu kinnivõtmiseks sõrmedega.

ERA II 172, 457 (28) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k. - Joosep Eplik < Maunus Kalholm, s. 1871 (1937).

3) Majatarbeid valmistas mees järgmiselt: et vankrit teha, oli mehel kirves ja tolleaegne puu-uherd; need riistapuud võttis mees hommikul kaendlasse ja sammus metsa poole. Saades metsa otsis ta rattarummu-jämeduse puu; enne puu maharaiumist puuris ta puule kodaraaugud sisse, lõi kodarad, pani pöiad, seega siis oli ratas valmis. Alles siis raius mees puu päält- ja altpoolt ratast maha, ja õhtul tuli mees ratas seljas koju.

ERA II 215, 426/7 (7) < Iisaku khk., Iisaku v., Roostoja k. - Arvet Uustalu < Theodor Uustalu, 50 a. (1939).

Nõude jm. tarberiistade valmistamisest vt. veel nr. 2, 7, 33, 60, 63, 65, 74, 75, 83:5, 84.