| 1) Toida aga minda, Toomas | kui said saanid sõitemaie, |
| venda! | ree-aga-tallad tantsimaie, |
| Kui ei toida, siis sureta, | kodarad kolisemaie. |
| vii minda soossa mätastessa, | Ei mind toitnud eide lehmad, |
| kala-aga-järve kallastessa! | eide lehmad, taadi härjad, |
| Küll mind sealta leietakse | - venna aga laugu täkukesed - |
| kui ei enne, siis sügise, | mind aga toitsid toome oksad, |
| päeva aga kaksi pärast Marti, | kasvatasid kadaka marjad. |
H II 15, 249/50 (20) < Jõelähtme khk., Jägala k. - H. Redlich (1888).
| 2) Oh seda vaesta orja põlve, | Söön aga põesast putke,eida, |
| vaest vaeselapse elu: | lakun vetta laenetesta - |
| tukun turvalte seäse, | siiski ma putkele punane, |
| magan malsade vahele, | vie lainele laheda. |
| poen putke lehte alla. |
H II 41, 599 (7) < Kihnu - J. Korits < Madli Vesik (1889).
| 3) Oh meid vaesid esä lätsi, | Läke me söödile sööma, |
| esä latsi, ema latsi! | pervele lõunat pidama! |
| Kes meid söödi, kes meid | Sööt oli meie söögilauda, |
| joodi, | perv oli meie istepenki. |
| kes meil anni hapna taari, | Teolt tulli, teole lätsi – |
| kes meil triikse kaalaräti? | piima püti mu pesseva, |
| - Järv meid söödi, jõgi joodi, | leiva koti mu leieva. |
| hallik anni hapna taari, | Ai! sellep mu jala kõvera, |
| kepp meil pesse peenu särgi. | seeremarja sinna-tännä. |
H III 26, 312/3 (5) < Kanepi, Kooraste v. - J. Tedder < Hani (1895).