Heinvile: heinaajal kasvav taim; tema torukujulisest varnikast meisterdavad poisid vilesi ja pritse (vesipurtse). Hää vile- ja pasunapuuna on veel tuntud paju ja lemberpaju.
Laste muusikariistu (puukoortest, taimedelehist jne.) : pajuvile - siledakoorelisest pajukasvust lõigatakse välja nii 12-15 cm pikkune tükk, koort ei tohi vigastada. Keeratakse sel jupil koor ümbert lahti (see muidugi mäha ajal). Väljatulnud puust lõigatakse välja kaks jupikest, teine teist otsast (joonisel I ja II, mis asetatakse siis uuesti kooretoru otstesse). I jupike on lühike ja õhutihe, kuna II jupp on pikem ja ühel küljel lõige, päält lasedam. Säält saab puhuda. Pääl asub vilel väike auk III. Puhumise ajal vajutatakse sellele näppudega. A on vilel tühi ruum.
"Liristi": 5 cm pikkusest siledast pihlaka oksakesest valmistatakse see väike toru, mille ühelt otsalt on pruun koor maha kraabitud ja otst laiakaks pressitud. Säält teda puhutaksegi siis.
Pasun: pajult, pihlalt või toomingalt võetud pikk 5 cm laiune koore riba rullitakse nii, et tekib pasun, eest lai ja tagant kitsas, koorekorrad kinnitatakse üksteise külge väikeste puunakikestega. Puhumisotsa asetatakse talle "liristi". "Liristit" puhudes muutub hääl pasunas valjuks bassiks ja annab toreda sarvehääle. Puhumine oleneb palju puhumisoskusest.
Pill - kahe õõnsa puuklotsi vahele asetatakse orase või mõne laia umbrohu õhukene leheke, klotside otsad seotakse kokku nööriga. Pingulolevale lehekesele puhudes teeb see omamoodi muusikalist kõla.
Roopill: siin on roopillil ära lõigatud kõver kord pääl, kuna terveks on jäetud õhuke kile; kah selline pill teeb häält õppinud mängija käes.
Pillina tarvitatakse veel nn. kassipuu kaunu. Ilupuuna kasvav põesaspuu (vist akaatseja), kollaseõieline; selle küpsenud kaunu korjavad lapsed, avatakse kaunal üks serv, nii et herned välja pudisevad, hamustataks kaunal üks ots ära ja siis puhutaks teda, kannavad ka "liristi" nime. Umbes samasugust muusikat saab veel piiberlehega (maikelluke), kui see on kahe peo vahel, ja sirelilehega. Kammile asetatakse õhuke paberileht ja käsi abiks võttes puhutakse; harjunud puhujal käib see nagu suupilligagi, ikka edasi-tagasi; õhukese kasepuukoore osaga tehakse muusikat - asetatakse koorekile huulte vahele ja püütakse jäljendada ööbiku "plaksutust".
Kilk puust nikerdatud kandelik või ümar kera; ümber kilgi kere käib keerdud nöör. Puuliistukese otsale (1. joonisel) vajutades tõuseb liistu ots (3) ülesse. Vibada annab ta keskelt (2) nööri seest. Harjunud mängija teeb selle riistaga üsna ilusat kilgimuusikat (ots 3 lööb kilgi otsa A vastu).
ERA II 260, 201/3 (205-211) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. - Albert Truu (1939).
Pillide meisterdamisest vt. veel nr. 2, 6, 7, 33:5, 84.