243. Mõningaid kilde

1) Sest ajast on juba nüüd 80 aastat teed, kus ma poisike oli, siis kasvasid meite arus palju suuremad sarapuud kud nüid. Kus siis Vene aja täga olid nii suured sarapuud, et andes otsa ronida. Nüid pole sääl änam ühtid kud põlvekõrgused veel. Ja siis kasvasid Lilbi-Aaviku juures pitkad aavad ja siis oli tammesi palju rohkem sääl kud nüid ning meite arus Kurnidetihes kasvasid männad. Nüid pole Lilbi-Aavikus änam aabu, tammesi on ka palju vähem ning Kurnidetihes pole mette ühtekid mändi änam leida. Sest on üsna selgeste näha, et aegamööda puud puhas meite arust otsa lõpevad.

H IV 2, 301/2 < Kaarma khk. — M. Mölder (1888).

2) Kihnus oln ennemä nda paks mets, et Vanakirikul oln üksi natukõ paljast lappi. Ruetslasõd tein sjõnna kiriku — Kihnus elän ennemä metslasõd.

Mia oli pissike poisiklutt, siis oli Suõs nda paks lepämets, et lehmel olid kelläd kaelas, muedumtõ leödäss üles. Külä võttis viimes metsä maha. Nüüd polo enäm võsa egä kändu kuamtõ.

ERA II 83, 581/3 (3) < Kihnu khk., Rootsi k. — Teodor Saar < Jaan Uuetoa, s. 1859 (1935).

3) Loki vanaperemehel Annusel olid rajad. Kui ta metsa või kusagile läks, sidus ta need nööridega jalgade alla. Nendega oli sügava lumega ia käia, ei vajund põhja. Tehtud olid need pilbastest: risti-rästi põimitud, kujult nagu pajakaas.

ERA II 179, 355 (32) < Vändra khk. < Pilistvere khk., Räbala v., Meosaare k. — August Tekko < Anna Tekko, s. 1854 (1938).

4) Eks nied ikke ole pilliruad. Nied kasvavad märjas maas, ega nied kuivas kasva. Õhjasid tegime obostelle, mänguobostelle muidugi. Nelja aaraga lettisime ja kolme aaraga nagu juuksepalmikud. Siis tehasse nisukesed põrandamattid ja toolipõhjad ja mis sellest tehasse. Käsikorvisid tehti. Venelastel õlivad külvivakkad nisukesed, kus külvasivad siest.

Undinuiadest korjeti nied elved ja kuivateti ja tehti patjadest.

L < Tartu < Jõhvi khk., Kukruse v., Järve k. — L. Maalma < Leena Verberg, s. 1866 (1941).

5) Os'asaar. — Leevi vallan Praal'en asuv Os'asaar sai uma nime tollõst, et sääl kasve vanast väega pal'lo noid osje, millega anomet mõste. Vanast olliva kõik puuanoma ja noo lätsivä väega puhtass ja valgõss os'atuustiga hõõroh. Noid osjo muial es kasu, ja. tollõst sai kotus nime Os'asaar.

ERA II 271, 462 (8) < Räpina khk., Leevi v., Leevi al. — Daniel Lepson < August Ortus, 45 a. (1940).