215. Kütt pühib püssi

 1)Jõin õlled, koristin kannud,  iga otsas oli orava,
 viskan vitsad vitsikule,  iga ladvas laulolindo.
 kapalauad kaasikuie,  Oot-oot, oot-oot, oravikene,
 põhjad põllule põrutin,  seisa servi, linnokene,
 Siis lään omme otsimaie,  seni kui pühin püssikesta,
 taas tuna vaatamaie.  arin oma rauakesta,
 Senna kasnud suuri saan;  siis lasen tibusta tihase,
 suuri saari, laia laani —  iga otsasta orava,
 iga tibus oli tihane,  iga latvast laulolinno.

GEG, DH 162, 214 < Põhja-Tartumaa — Georg Schultz.

 2) Oodake, neiud noored,  tedre teede lahkemesta.
 kannatage, langud laiad!  Küll siis saate siibasida,
 Las mina pühin püssikese,  siibasida, sulgesida —
 harin armurauakese!  säält saab padja Paavelile,
 Siis lasen ane allikasta,  aluspadja Andreksele,
 pardi pääva paiste,elta,  pääpadja Peeterile.

EKS 4° l, 117 (178) < Viru-Nigula khk. — H. Krikmann (1878).