| Kitsekene, neitsikene, | Rebane hüüdis risusta: |
| kitsetall oli taimekene. | “Kitsekene, neitsikene, |
| Kits sõi lehta lepikusta, | ä' ole hullu uskumaie, |
| aruheina haavikusta, | hunt kui valetamaie! |
| kuldapäida kuusikusta. | Veri punane põlle, |
| Hunt aga ootas orusse: | kopsud-maksad kaelakonda, |
| “Tule siia, kitsekene! | nahk sinu kallis kaelarätte, |
| Ma toon sulle punase põlle, | sõrad uued umiskingad, |
| ma toon kalli kaelaräti, | sooled siidirihmuksed.” |
| ma toon uued umiskingad!” |
H, Gr. Qu., 165/6 (36) < Paide khk. — Aleksander Hanson (1892).