191. Mälestusi “hundipearahast”

l) Ennem pütti untisi kibilukuga püssiga ja rebase-raudadega. Mõni keis poegi ka toomas. Ma tean Sooääre vanamees keis igaasta nelipühi ja jaaniba vahel undipoegi toomas. Küinlapäeva aegas ta passis peale, kus ääres undid äält tegid, senna nad tegid siis pesa ja tõid pojad ka. Vanamees rääkis: “Ma kuulasin. Aa, no mul tuleb tänava aasta ikka külalisi ka siia. No läksin peale nelipühi jälgi mööda, küll petsid ka jälgi.” Aga vanamees põle järele ka jätnd. Jäl'led läind vahel mööda puid edasi ja keind ja keerutand ümmer puude. Jäl'led kadund vahel ää, vaata ja otsi, põle kusagil; mine mööda tuulekuivand puud edasi, vaata latvas — jäl'led lähevad mööda maad jälle edasi! Läind ikka edasi, viimati Marimetsa Mädajõe ligidal ond ühe mätta peal 7 poega. Mõtend, mis ma nendega teen. Suur takune särk ond selgas. Pannud särgi põue ja akand tulema. Pojad teind ikka kiu-käu, kiu-käu, kiu-käu põues peale. Tund juba ulk aega, kui kuund ikka krabadi-krabadi. See ääl tund ühtelugu ikka ligemale. Vanamehel ond irm ka, ei tea mis teha, Tääl va kibilukuga püss ka kaasas. Aga rohkem põle materjani kui ühe paugu jäoks. Viimati undid tund üsna ligidale, keind ratastringi ümmer vanamehe. Oma mäe all on undid veel 25 sammu vanamehest. Ta tõtand aga edasi. Oma (Sooääre) mäe all jäänd viimaks vanamehest maha, — Ennem sai undi kõrvaotste eest l rubla ja naha eest 2 rubla, kokku 3 rubla, oli ta siis suur või väike. Seda undipearaha maksis Kullamaa kihelkonnakohus väl'la. Sooääre vana oli oma päivi sees tapnud ära 38 unti.

ERA II 137, 255/7 (76) < Kullamaa khk., Kolovere v., Väike-Kalju k. — V. Eenveer < Mai Varblane, 56 a. (1937).

2) Minu isa pidas Katelapi kõrtsi Hageri kihelkonnas Salutaguse mõisa järel. Siis kuulsin, kui üks vana kütt oli sellajal 70-aastane (see oli 1885. aastal), kiitles, kuipalju tema oli hunta lasknud ja poegi pesadest kinni püüdnud. Tema nimi oli Juhan Rõngelep, Rõngelepa talu pidaja, tubakakoti külges rippus punasest vasest piibuork ja libedaks kulunud ussipea (vist talisman). Rõngelep ütles, et “Tallinnas Toompea mõisnikkude Landstoa peal maksetakse iga hundi kõrvade pealt 3 rubla; praegu olen. juba 95 paari hundikõrvu sinna viinud; kui saan 100 paari, siis minu pilt ja nimi saab sinna üles pandud. Seal on kõik kuulsused üleval: Riiamaalt olla üks rikas taluperemees seal üleval — Pulli Jaan.”

ERA II 167, 567/8 (54) < Tallinn < Hageri khk. — August Hanson (1937).

3) See oli siis, kui va undipearaha maksmine peale pandi. Siis üks mees siin Soevas keis aga mööda metsi ja otsis undipesasi. Ükskord juhtund leidma suure laadungi, kümme poega olnd pesas. Mees kohe poad kotti ja mõisa. Vana Liidres lasnd nad saali lahti, pätertand mööda parandat peal, kriimud silmad peas. Eks ärra tahnd ka teenjatel nal'la teha. Siin Kukemal oli üks Edu, see oli siis mõisas toatüdrukuks olnd. Va Liidres, nagu ta oli ikke kangesti jämeda äälega, üidnd; “Edu, tulle nüid seia!” — “Noh, mis ärra soovib?” — “Tulle seia, vaata, ma toin Saksamaalt uut tougu koeri.” Edu olnd kangesti peenikse ja eleda äälega, kui kilgand: “Oh sa Issand Jessuke! Kulla ärra, need ju undipoad!” — Ärra lasknud nendel kõrvade otsast tükid ää lõigata ja tiiki uputada. Nende kõrvade otsad saadeti valitsusele nähä, mitu unti tapetud. Iga poa pealt sai rupi ja vana pealt kümme rupla.

ERA II 159, 733/4 (14) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Palivere vndk. — Enda Ennist < Viiu Preiberg, s. 1864 (1937).

4) Kui ma laps olin, siis kevade käisid metsast undipoegi otsimas. Viidi Kolga mõisa krahvile, ta pani aeda, kasvatas üles. Ta maksis selle eest talumeestele. Tal oli aedas kõiksugu loomi, kullid ja linnud olid koa.

ERA II 192, 65 (31) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Parksi k., Kelbari t. saun — Rudolf Põldmäe < Juliana Vanberg, 83 a. (1938).         1hunt]

5) Muuga Peressaares eland vanamees, keda hüütud Hundi-kuningaks. Tema hävitand oma eluaastate jooksul väga palju hunte. Mõis maksnud talle 3 rubla poja päält ja 5 rubla vana päält, pidand viima kõrvad mõisa. Lasivere alt toond hundipojad ära — vaata, kus oli vana! Hunt tulnud järele, kuni paarikümne sammu kaugusele tulnud, siis istund maha ja haukund. Päris kallale pole tulnud. Ja mees pole lasknud ka, et saab siis jälle poegi. Poegadega teenind rohkem kui vanadega, kuna neid saand kohe mitu korraga.

Ennem olnud mõisahärraga nii kokku räägitud, et kui 300 hunti on ära hävitand, siis saab priiks. Kui tal see arv täis olnud ja härraga rääkima läind, ütelnud viimane: “Mis priiks sa veel tahad, sa oledki prii!” Vanamees lasknud ja püüdnud siis edasi hunte kuni surmani. Kui ta pärast Kulinasse läind ja sääl põtru hakand laskma, aetud säält minema.

ERA II 13, 405/6 (23) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. — Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929).

6) Va jääger Peet Suurevallast tappis undid ää. Nelikümmend üheksa tükki sai maha; oleks 50 saand, siis ta oleks undipriiks saand, ta koht oleks mõisamaksudest vaba olnd.

ERA II 254, 408/9 (51) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. — Enda Ennist < Mihkel Jalaja, s. 1860 (1939).

7) Tempa Pärt, umbes 4 jalga pikk mees, suure habemega, kelle pilt landstoa saalis oli, 3 hunti jalge ees, oli kord, kui hobune maha kärvand, viinud raipe tiisleri toa akna taha ja jäänd vahtima. Tulnud kuus hunti — viis hakkand ühelt poolt närima, üks teiselt poolt. Tema lasknud sinna poole, kus viis olnud. Kolm hunti jäänd maha, neljas leitud pärastpoole lõpnult üles. Kõik kolm olnd emased, igal 9 poega kõhus. Nii häävitand ühe korraga 30 hunti! Iga vana hundi eest sai mees vallavalitsuselt 3 rubla, kubermangu-valitsuselt 3 rubla, mõisnikkudekassast 3 rubla ja nahk maksis ka 3 rubla pankuraha.

EVR 21, 30 (43) < Reigi khk. — A. Läti < Mihkel Espenberg (1923).

Tempa Pärdist vt. O. Loorits, Vanarahva pärimusi (2 tr., 1936), 116/7 (87).

8) Mihkel Jürna, Muuga mõtsavaht (enne oli Roelas), on 187 hunti ära hävitanud — kolm vana, kõik tõise pojad. Saanud rubla hundipoja pealt. Paarikümne aasta eest [olnud] neid palju.

Weske 3, 659. Hundijahist vt. veel nr. 230:8.