1) Mina olin alles lapsukene, kui käisime hulgakiste Vaivaru metsas mustikul. Päev akkas looja minema, ilm läks pimedamaks, siis akkasime ka mei kodu poole minema. Korraga, ah sa jumal, kuid mei ehmatime, kui nägime eneste kõrval suure kuuse ääres olejad imelist elukad. Täma oli täieealise inimese pikkune, kaunis jämä, oopis ilma piata, pikad käed rippusivad kahel pool ja kaks peenikest valged jalga kandsivad seda suurt keha üleval. Meid nahas seisis natukene, pööras mei poole ja akkas jälle edasi kõmpima. Mina olin tükk aiga ehmatanud, nenda et ei saanud rääkigi, aga pärast toibusin ja akkasime jällä edasi minema. Natukene aig pääle seda jooksi üks mei seltsimestest ohkides mei juurte ja jutusti, et tema niisamasugust nähtust näinud kui mei. Külas räägisime vanu inimestele. Nemad ütlivad, et see metsaldias olla, keda ennegi on nähtu.
H II 37, 132/3 (3) < Vaivara khk., Auvere k. - Herman Hendel < vanakese K. R. suust (1892).
2) Kord läinud Pärispa külas üks tüdruk Tubi-Elts Odakivi mäe pealt kadakamarju korjama. Ühe põõsa juurest teise käies nääb ta, et sealse suure kivi juures üks mees on maganud, kellel käed küünarnukist saadik ja jalad põlvedeni punased olnud. Tüdrukut nähes tõusnud mees (haldjas) maast üles ning hakkanud tüdruku poole minema, mispeale tüdruk nõnda on ära ehmatanud, et enam muud pole mõistnud teha, kui visanud sõela ja kadakamarja-koti käest maha ja pistnud kõigest jõust küla poole plagama ning lasknud kõige tee - kaks versta - tulitsi jalu edasi kuni koduväravasse, et aga punase käest pakku peaseda.
E 50259/60 (3) < Kuusalu khk., Viinistu k. - S. Lilhein (1917).
3) Ükskord läinud keegi vana naisterahvas suvel metsa marjule. Olnud korv juba marju täis korjatud, tahtnud kodu minema hakata. Seal näinud ta, et üks peenes riides preili, vesihallis riides ja kübar peas, tema eel ka sennapoole läheb. Naine arvanud, et see preili ka tema kodu poole külasse välja saab minema. Juba kõndinud ta hulga aega sellele preilile ikka järele, aga kodu ei saa ega saa, mets olnud kõik tundmata ja võeras, kust edasi läbi
kõndinud. Õhtuvidevik jõudnud juba kätte, aga veelgi kodu ei saa. Naine lugenud issameie kolm korda üle, löönud risti omale rinna ette. Preili kadunud kohe silmist ära, ja naine on siis aru saanud, et tema ikka sealsamal endises tuntud metsas olnud. Hakanud nüüd õigest kodu poole tõttama, kuulnud kodus koera haukumist ja läinud selle hääle peale välja ning jõudnud kodu puruväsinult.
E 46698/9 (6) < Palamuse khk., Kuremaa v., Vinni k. - H. Karro < L. Karro (1909).
4) Kord läinud üks naine metsa vabarnaid korjama. Ta oli metsa ära eksinud ega leidnud enam teed kodu poole. Kui teda aga metsa taga otsima tuldud, jooksnud ta eest ära. Kord näinud üks naine teda metsas ühe müüri peal seisvat, ja vanapagan hakkanud tema poole üles tõusma. Naine teinud risti ette, ja vanapagan hakkanud jälle vajuma. Viimaks kukkunud tal sarved peast maha ning kadunud ära, ainult sinine suits oli järele jäänud.
ARS l, 722 (3) < Tartu - Elvi Mitt (1927).
5) Metshalja nägemine. - Mustvee külast läinud mees ja naine kahekesi marju korjama. Marjade paika olnud umbes 5 versta maad. Kroonumetsa sihti mööda läinud juba hulk maad ära. Korraga näevad mees ja naine mõlemad, et umbes 100 sammu kaugusel nende ees seisab üks suur halli habemega mees. Kohe nemad saanud aru, et see metsavaht ei ole. Mees ütelnud naisele: "Oot, ma hirmutan teda natukene!" Ja ennekui naine teda veel keelata saanud, pistnud mees sõrmed suhu ja vilistanud õige kõvasti. - Silmapilk kadunud hall mees ära. Nüüd läinud mees ja naine ikka edasi, et saaks marju korjata, aga nüüd tulnud neile tuntud tee asemel hoopis võeras tee - porine soo ja paks mets. "Mis nüüd teha?" ütelnud mees naesele: "Meie oleme juba eksinud, kus pool kodu on?" Keeranud ümber, hakanud kodu poole tulema, aga mees tahab ühele ja naine teisele poole minna. Kaua vaielnud. Viimaks ütelnud naine mehele: "Pane müts tagurpidi pähe!" Mees teinud naise soovi järele ja nüüd kohe tundnud ta oma eksituse ära. Nõnda saivad nemad Mustvee tagasi.
H I 7, 596/7 (2) < Torma khk., Lohusuu k. - M. Reisenpuk (1895).