| Läksin metsa kõndimaie | vares valas vaagenaida, |
| pühapäeva hommikulla, | põdral prisked pulmalised. |
| argipäeva aegasella, | Õiska, poiss, õlut külassa, |
| püss oli peenike pihussa, | kali meie kamberissa! |
| kuulid kallid kaendelassa. | Meil oli meri õue alla, |
| Sain siis Saku välja alla — | kalajärv oli kaevuteella. |
| hunt oli teinud ohra talgud, | Meil on õued otsakute, |
| karu teinud kaera talgud; | kaevukoogud kohakute. |
| hunt hakkas õlut tegema, | Mehed tõid meresta vetta, |
| karu kalja käärimaie, | naised Narva allikasta. |
| ilves linu liutama. | Õiskab mees, õiskab hobune, |
| Hunt on hull ja mõek on vöel, | õiskab õlgine kübara, |
| karul kantsik kaendelassa; | naerab nahkane sadula, |
| jänes treis taldrikuida, | laksub looka kuldaküisi. |
H II 16, 56/7 (52) < Kose kirikuküla — J. M. Sommer, < Viilip Klaas, 40 a v. (1887).