115. Ladvad lindudele

Mu õed, ärge murelge : Kudrutas isane tedre,
ju meil lehib lehte puusse, kudrutas emane tedre,
lehte puusse, rohtu maasse, kudrutasid kulla linnud,
haljendab arula heina, pajatasid pardid noored:
nõtkub soosse kaske jalga. "Kuhu pean mina minema,
Murra oksi, neitsikene, kuhu pesa tegema?" -
murra oksi, katku kaski, Ruuvikusse, raavikusse,
jäta hella ladvukene! ranna paksusse pajusse,
Ladvad jäägu linnul lenda, kus ep soa nee saksa koerad,
linnul lenda, tuil tulla, ulata isanda hurdad,
ööpikal olla ööda, õe õelamad agijad,
tedrel teisi kudrutada. venna veiked rakikesed.

H I 1, 194 (22) < Järva-Jaani - M. Roosileht (1888).