Kaks noormeest sõitnud Pärnust kodu poole, teel juhtunud õnnetus ning mõlemad uppunud. Teade nende surmast jõudnud Võiste kõrtsi juurde, kus keegi sant luuletas alljärgneva laulukese. Laulu tuntakse laialdaselt Pärnu kalameeste seas.
| Paat üle Lõpe lindas, | Ka tuul ei ole vali, |
| täis purjes Tahku pool. | mis võiks meid kohuta?"- |
| Ja purjed pingul tõmbas | "Kas näed, kui hellast meri |
| see kõle põhjatuul. | meid võtab koguda?" |
| Ma istsin paadi piidal | Kui lõppis viimne sõna, |
| oma noore sõbraga. | siis kergelt puutus paat. |
| Üks hääl siis ütles põues: | "Siin on vist Võiste rada - |
| "Sul täna viimne tund! | tee lahti purjesoot!" |
| Pea seisad taeva õues, | Veel paistis õhtueha, |
| pea lõpeb eluvaev!" | kui sõit sai lõpetud, - |
| Siis hakkas süda nutma | paat põrkas vastu kiva, |
| ja tundis patusüüd. | meid kallas meresse. |
| Vaim valgust ära tundis, | Ma sain veel paadist kinni, |
| tas tõusis taevapüüd. | end hoidsin üleval. |
| Ma vaatsin veel kord randa, | Mu sõpra polnud näha, |
| kus noorelt elasin. | ta oli kadunud! |
| Mu sõber sala nuttis, | Nüüd märgas haudas hingvad |
| mind mõttes äratas. | kaks noormeest kirstuta. |
| Ma arvasin, et temal | Neil näkineiud ehtvad |
| on mure teadmata; | neil voodeid vöödega. |
| ka pisarad mul omal, | need jooksid keelmata. |
| "Oh, Tõnis, mis sul viga, | Ja luiged laintel laulvad |
| et nutad salaja? | neil leinalaulusi. |
| Oh inimene, mõtle, | su surm on teadmata! |
| Suur-Ninast juba mööda, | Mis seemet sina külvad, |
| pea paistab kodumaa! | seda pead lõikama! |
E 84718/21 (1) < Pärnu Poeglaste Gümnaasium - S. Sirmann ja H. Timusk < Jaan Nõmm, 60 a. (1933).