170. Hiiglakala Soome lahes

1) Viinistu meres on nähtud ka mõnd suurt kala. Korra oli ka jälle üks suur sinakas-valge kala. Kui meremehed käisid võrgul, suur kala paadi juurde ning tuli paadiga ühes maale - nii kaugele tema ujus, kui ta sai. See kala oli nii pikk nagu paat. See kala oli pikk umbes 35-40 jalga. Kala käis meres paatide kõrvas. Mehed arvasid, et ega see kala muidu ei oleks paadi kõrval käind, aga kala arvas vististi selle olema teiseks kalaks. Silmad olid olnud nii suured nagu taldrikud. Kõik olid arvamisel, et see kala oli väljamaalt siia tulnud.

ERA II 111, 565 (1) < Kuusalu - Viinistu algkooli õpilane Feliks Varma < Linda Sepman, 25 a. (1935).

2) Paarikümne aasta eest nähtud [Maailmasõja aegu] Odakivi ja Murukari vahelt tuulte ja tormidega nagu veealuspaati. Arvati, et keegi vaenlane luuramas. Inimeste südamed olid hirmul. Korraga aga tulnud must kogu õige Murukari lähedale. Siis näinud kalurid, et see olnud vaal, kes kuidagi oli ookeanidest siia sattunud. Väikeste paadikestega ei juletud enam merele minna, sest kardeti, et vaal neelab paadi ühes meestega enda kõhtu. Juba tulnud nälg võõraks, aga kalurid ei julenud kalale minna. Nädalate vältel ujunud vaal ümberringi. Viimast korda nähtud vaali Tallina lahes. Arvati, et see jälle tagasi ookeaanidesse läinud. Peale seda ei ole enam Pärispea lahes vaali nähtud.

Isa jutu järgi olla ookeanides mooturitesuurusi vaale. Kord ärritanud ta üht: visanud aluse tekilt pika raudkepi vaalile vette.

See tulnud vihasse ärritatud aluse külje alla, aga ei olla jaksanud alust ümber visata.

ERA II 110, 581 (17) < Kuusalu -- Viinistu algkooli õpilane Arvi Kalholm < Agnes Oskar (1935).