| Kas tunned maad, mis Seli rannast |
Sest laulgem nüüd ja ikka ka - |
| on kaksteist versta lõuna pool maa!" |
see ilus maa on minu kodumaa!” |
| ja Kihnu saare nime kannab? |
Seal elab vaba Kihnu rahvas, |
| Seal hüüab uhkelt iga huul: |
kes oma kommetele truu |
| "See on see maa, kus minu häll |
ja maal kui merel ikka vahvas |
| kord kiikus ja mu isadel. |
nii rahus kui ka sõjasuus. |
| Küll ütleb mõni uhkussunnil: |
kuid (~ neist) jälle eemal |
| Mis head võib olla |
kihnlased! |
| Kihnumaal?" |
Siis tuli lõpuks (~viimaks) |
| Kuid Kihnu elu nad ei tunne - |
saksa vägi |
| meid kaitseb saatus igal aal. |
ja nõudis pekki (~ lehmi), |
| Kui lahti pääsis Ilmasõda, |
mune, võid. |
| tõi venelasi, kasakaid, |
Kuid (~Ja) Kihnu rahval himu |
| siis õhkas (~ ägas) rahvas |
tegi (~ armu tegid) - |
| suures hädas, |
nad ise pekki, mune sõid. |
| kuid keegi ei (~ ei ükski) |
Kui aga (~ Siis tuli) uue aja |
| puutnud kihnlasi. |
seadus |
| Siis tuli enamlaste tõbi |
meil jõulud varem kätte tõi, |
| ja punakaardi taskutes |
ei jäänud ükski kimpu Kihnus |
| end kuhjas kokku kuld ja hõbe - |
vaid pühiks värsket õlut jõi. |