| Ma algan laulu hülgejääst | Nemad käivad mitmekesi |
| ja kiidan Kihnu küttidest. | vaatmas, kus on sula vesi. |
| Küünlakuus, kui külm oli vali, | Kus on lausa liiprid siled, |
| hangetas kõik Riia meri. | leida mõned "mustu-viled". |
| Kuivasääre kääras risu, | Kui oli natti kupul näha, |
| ei sealt paista rinna vesi. | kütt see ronis varju taha. |
| Seal tulid kokku külataadid, | Seal tema seadis püssi palge, |
| õuemehed, armsad naabrid. | vaatas kirpu - hark oli selge. |
| Nad aavad juttu hülgejääst | Päästab natil noka pära, |
| ja kütvad Kihnu küttidest. | varsti pauk sai tehtud ära. |
| Kes katsun öösel oma naist, | Kui oli "kala" kätte saanud |
| see ära rikkun hülgepüüst. | ja seal juures juttu aanud. |
| Seda tarvis varsti harida | Korra pööran kortsu pära - |
| ja paelad uuest tarida. | korter viina kuluks ära. |
| Valmistage valged mütsid, | Parem vastu Kihnu pöörda - |
| hülge püüsed, püssid, käksid! | jalavaev on makstud ära. |
ERA II 133, 540/2 (12) < Kihnu - T. Saar < Daniel Vesiku käsikirjast (1936).