Kakskümmend kaheksa aastat ühes toas Anuga

Edna Tuvi, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond

Kesksel kohal on meenutused pikaaegsest koostööst Anu Visseliga. Anu (tollal Zirk) alustas tööd TA Fr. R. Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseumis aastal 1977, umbes aasta pärast sai tööandjaks Keele ja Kirjanduse Instituudi vastloodud rahvamuusika sektor eesotsas Ingrid Rüütliga, kuid n-ö laud ja tool jäid endiselt kirjandusmuuseumisse. Koos muuseumi rahvaga käisime rahvaluuleekspeditsioonidel ja samuti toimusid Tartus Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni koosolekud.

Anu kujunemist tunnustatud teadlaseks saatis järjekindel pingutus ja töö eesmärgi saavutamiseks. Teaduslike järelduste tegemisel oli tal kombeks kõigepealt kõiges kahelda ja võimalusel üle kontrollida. Huvi äratanud nähtuste juures julges ta ikka küsida: miks?

Anu Vissel oli rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica kunstinõukogu liige, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (CIOFF Estonia) ja Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (ICTM) eesti rahvussektsiooni liige, Emakeele Seltsi, Akadeemilise Rahvaluule Seltsi, Eesti Folkloori Seltsi, UNESCO tantsuorganisatsiooni CID (Conseil International de la Danse) ja Soome teadusorganisatsiooni Folklore Fellows liige.

Anu Vissel on esindanud Eestit väärikalt välismaal, nii ida- kui läänepoolsetel teadusfoorumitel, samuti trükiväljaannetes. Ta on koostanud rahvamuusika heliplaate ja kassette, avaldanud arvukalt artikleid, ta oli Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinna (2001), Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristjan Toropi nimelise tantsupreemia (2004) ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2004) laureaat. Ta tõi folkloristikasse uuenduslikku, võttis uurida senikäsitlemata teemasid, oli põhjalik üksikteadlane ja arvestatav meeskonnaliige. Kolleegina oli Anu rõõmsameelne, tagasihoidlik ja vastutustundeline. Ta oli oma töös sihikindel ja pühendunud.