Lapsed maagia ja meelelahutuse vahemail

Mall Hiiemäe, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudesse ligi poolteisesaja aasta jooksul talletatud rahvakalendriteemalise pärimuse lähemal vaatlusel selgub, et märkimisväärne osa tähendusliku aja mõistega seondunud maagilisi toiminguid on üldise usundilise maailmanägemise taandudes uusi funktsioone saanud ning ka sihtrühma vahetanud, tehes ühtlasi läbi mitmesuguseid kohastumisi.

Ettekandes on tähelepanukeskmes kogukonna noorematesse liikmetesse puutuv kalendritraditsioon. Tuues esile eeldusi, mis toimivad folklooriprotsessis nii üheskoos kui eraldi, peatun tõrje-, viljakus- ja tervisemaagiliste toimingute ülekandumisel noorte- ja/või lastetraditsiooni, laste staatusel kogukonna liikmena, rollijaotusel perekonnas, rahvapedagoogilisel aspektil, suhteliselt hiliste kultuurilaenude maagiasisaldusel jms.