Pudrud, kissellid, kulaga

---

Pudrud

Puder kasha on mordva talupoegade igapäevane toit. Putru keedeti hirsist, odrast, hernestest ja läätsedest. Kõige üldisem ja traditsioonilisem on hirsipuder (suron' kasha, prosan' kasha, jamksun' kasha). Hirsipuder on nii tavaline, et seda nimetatakse lihtsalt pudruks (kasha). Seda keedetakse nii:

'Hirssi pesevad kaks või kolm korda puhta veega, hiljem valavad kastrulisse, panevad soola, piima ja tõukavad keema; liigutavad, katavad kaanega, et hauduks hästi ja keeks maitsvaks'.

Piimaga keedetud hirsipuder on peotoit ning kuulub tavanditoitude hulka. Pulmapirukate taigen tehakse piimaga keedetud hirsipudrust. Samuti on ta pirukatäidiseks. Hirsitangudest valmistatakse ka putru, mida nimetatakse kashnitsja.

Kohtades, kus kasvatatakse otra, süüakse meeleldi odratanguputru (shuzh jamksun' kasha). Putru keedetakse ka kaeratangudest (pinemen' kasha 'kaeratangupuder'). Vanasti tehti putru läätsedest (jasmukon' kasha 'läätsepuder'). Viimasel ajal on putrude liigid mitmekesistunud. Kõrvuti eespoolmainitutega valmistatakse putrusid riisist (risen' kasha 'riisipuder'), mannast (mankan' kasha 'mannapuder') ja tatrast (likshan' kasha 'tatrapuder'). Neid tange ostetakse kauplusest.

Kuivõrd kartul on Mordvas levinud, tehakse sellest kartuliputru modar'kan' kasha. Kartulid keedetakse soolases vees, tambitakse puruks ja maitsestatakse piima, praetud sibula, või ja taimeõliga.

J. I. Dines kirjeldab, et põllutööde ajal valmistati hirsist ja kartulitest puder (nn. slivnaja kasha). Ühe keetmisega saadi kaks toitu: algul valati ära vedelik ja söödi supina, järelejäänud paksem mass sõtkuti segi ja saadi teine roog - puder (Dines 1963: 115).

Nälja-aastatel on keedetud põldsibulaputru paksjan' tshur'katnede kasha.

Pudrud keedetakse kõvad, tihked ja neid süüakse sulatatud või ja taimeõlidega (varem kanepi-, nüüd päevalille- ja paastuõliga), aga ka värske, keedetud või hapupiimaga. Putru kasutatakse pirukate ja korpide täidisena. Sel juhul keedetakse pudrud piimaga. Pudrule jahu lisades saadakse taigen pannkookide ja peopirukate jaoks.

M. J. Jevsevjev kirjeldab, et pulmas on pruudi kodusoleku viimane päev nn. pudrusöömise päev (kashado jartsamotshi). Sel päeval kostitasid sugulased pruuti pudruga. Putru ei valmistatud mitte ainult pruudi kodus, vaid ka iga sugulase kodus, kust seda toodi kausikestega pruudile. Mõnes külas käis pruut ise koos sõbrataridega sugulaste pool putru söömas. Sel juhul pruudi koju putru ei toodud. Pulmas antakse külalistele kõigil söögikordadel putru (Jevsevjev 1931: 104).

Elamu väike ahi golanka. Mordva ANSV Zubovo-Poljana raj. Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086:71)	Maria Kuznetsova, seljas igapäevane särk shtsham, käes ahjuhark, koos lapselapsega elamu ahju juures. Mordva ANSV Zubovo-Poljana raj. Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086:76)

Ristsetele viidi piima ja võiga keedetud hirsiputru. See oli pika eluea sümboliks: inimese elu peab olema nii pikk, kui palju on pudrus hirsitange (Dines 1963: 121).

N. P. Makushin väidab oma artiklis «Sovremennoje erzjanskoje zhilishtshe na territorii Mordovskoj ASSR», et puuseppi kostitatakse pudruga, kui sarikad on paika pandud. Kausitäie pudruga õnnistatakse sisse ka maja emapuu (Makushin 1963: 194).



Kissellid

Levinud toiduks on kissellid kusljat, mida valmistatakse rukki-, herne- ja eriti kaerajahust. Hernest ja läätsest keedetakse ilma suhkruta kissellid, kusjuures jahu hautatakse keevas vees. Neid süüakse külmalt. Enamlevinud on hapud kissellid, mida keedetakse vees lahustatud hapendatud rukkileivataignast.

Ersalased teevad kaerakisselli (pinemen' kusljat) nii:

'Nad kuivatavad kaera, tambivad jahuks, loputavad, jahu lasevad läbi sõela; puhta jahu valavad kastrulisse; valatakse vett, soola, keedetakse ja segatakse kolm-neli korda ja see pakseneb, siis keevad'.

Uhmrit demonstreerib Pelageja Gurjanovna Tshubajeva. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Novoje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:171)	Uhmer. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Novoje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:165)

J. I. Dinesi järgi kaerakisselli valmistamiseks kaer kuivatatakse ja seejärel tambitakse uhmris peeneks. Jahu segatakse veega, sellele lisatakse rukkileivajuuretist ning jäetakse ööseks seisma. Hommikul korjatakse pealekerkinud kestad, kurnatakse vesi välja ja jahumass visatakse ära. Saadud vedelik pannakse ahju ja lisatakse natuke soola. Keetmise ajal segatakse teda sageli. Sellest moodustub paks ja maitsev toit (Dines 1963: 112). Kaerakisselli süüakse paastuõli või piimaga. Kissellile lisatakse maitse järgi soola.

Magusatest kissellidest tuleb nimetada piimakisselli lovson' kusljat, mida keedetakse tärklisega ja maitsestatakse suhkruga.



Kulaga

Mordvas keedetakse väga omapärast toitu, mis ei ole ei kissell ega puder. Kulaga on hautatud rukkijahutoit ja seejuures üks vähestest magustoitudest. Traditsiooniliselt keedetakse seda paastude ajal ja matusteks.

'Kulaga tehakse rukkijahust; sinna pannakse õunu, kirsse ja maitse järgi suhkrut, et oleks maitsev; seda on vaja keeta kaks või kolm päeva'.

Tavaliselt lisatakse kulaga'le leivajuuretist, mis soodustab hapnemist. Seetõttu ongi kulaga maitselt hapukas (rizanje). Talvisel ajal maitsestatakse seda kuivatatud puuviljadega. Levinud on lodjapuumarjade kasutamine, sest need annavad kulaga'le hapu maitse. Mida kauem seda ahjus hautatakse, seda maitsvamaks ta muutub.