KOKKUVÕTE


Toiduvalmistamisega seotud sõnavara etümoloogilisest analüüsist selgub, et sõnade algupära järgi võib sõnavara jagada mitmesse kihti. Kõige vanema kihi moodustab genuiinne, s.o. soomeugriline sõnavara ja põlistest tüvedest saadud tuletised. Genuiinne sõnavara on säilinud sellistes mõistetes, mis ajaliselt ulatuvad kaugesse minevikku. Toiduvalmistamisega seotud sõnavara hulgas on soomeugrilisi sõnu kaugelt rohkem kui muudel elualadel. Nende seas mainitagu järgmisi: tshapamo 'hapu', jazhams 'jahvatama', kal 'kala', lovso 'piim', potsht 'jahu', panjems 'leiba tegema', topo 'kohupiim'.

Omaette rühma moodustavad laensõnad, mille hulgas on vanemaid ja uuemaid. Põhilised on vene ja turgi laenud.

Idapoolsetel soome-ugri rahvastel on olnud kokkupuuteid tatarlastega. Mordvalastel on olnud nendega küllalt tihedad kultuurisuhted - see avaldub ka keeles. Mordva toidunimetuste hulgas on palju tatari laene: al 'muna', kajmak 'ümmargune pealt avatud pirukas', kujar 'kurk', komulja 'humal', par' 'leivaküna', salma 'klimp', sjukoro 'sai'.

Võrreldes turgi laenudega, on vene laenud hilisemad. Kuna kontakt venelastega on olnud intensiivne (majanduslikud suhted aga süvendavad kontakti ka keelte osas), siis on põlise soomeugrilise sõnavara kõrval mordva keeltes olemas üha kasvav ja oma sõnavara väljatõrjuv venelaenuline element.

Rohkesti on vene laene toitude (kasha 'puder', krosket' 'ristiga leivad', okroshka 'okroshka', vetshorkat 'õhtul seotud saiakesed'), juur- ja puuviljade (grusha 'pirn', kartushka 'kartul', morkov 'porgand', vishnja 'kirss') ja toidunõude nimetustes (tshainik 'teekann', tshugun 'malmpott', skalka 'taignarull', tjapka 'kapsaraud').

Toitude valmistamisel võib täheldada intensiivseid mõjutusi venelastelt ja teistelt rahvastelt. Mitmesugused vene ja tatari päritoluga toidud on mordvalaste poolt omaks võetud, enamasti on siis sõna ja mõiste laenatud koos.

Laenude rohkus ja mitmesugused muud mõjutused keeles on tingitud majanduslikest ja kultuurilistest sidemetest teiste rahvastega. Oluline on siinkohal ka see, et Mordva täiskasvanud elanikkond oskab kõik vene keelt ja seetõttu pole haruldus, et keeles on paralleelselt tarvitusel ühe mõiste märkimiseks kaks sõna: üks soomeugriline ja teine vene laen, näiteks asho kshi ~ bulka 'sai', mastumar' ~ jagoda 'mari', modar'ka ~ kartushka 'kartul' jne.

Mordva keeltes tuleb esile mõni balti laen (n. pejel' 'nuga'), mis on keelde tulnud mingi kolmanda keele vahendusel.

Etümoloogilisel analüüsil käsitletud 226 sõnast oli vene laene 111, mis moodustab 44,2%, tatari ja tshuvashi laene 7 (3,1%) ja balti laene 1 (0,3%). Töö tulemusena selgub, et toitlusalase sõnavara hulgas on üle poole põliseid tüvesid. Nende hulka on arvatud ka tundmatut algupära sõnad.