KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS


Ariste, P. 1955. Vanimast läänemerelaste põllundusest keeleliste andmete põhjal. - Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, nr. 38. Tallinn.

Budenz, J. 1865. Néhány magyar igeképzöröl. - Nyelvtudományi közlemények, IV. Pesten.

Collinder FUV = Collinder, B. 1955. Fenno-Ugric Vocabulary. Uppsala.

Dal', V. 1955. Tolkovyj slovar zhivogo velikorusskogo jazyka, I - IV. Moskva.

Dines, J. I. 1963. Traditsionnaja pishtsha i domashnyj utvar mordvy. - Issledovanija po materialnoj kultury mordovskogo naroda. Trudy mordovskoj etnografitsheskoj ekspeditsii. Pod redaktsijej V. N. Belitsera, K. A. Kotkova. Vypusk 2. Moskva.

Itkonen, E. 1945. Onko kantasuomessa ollut keskivokaaleja? - Virittäjä, 1945. Helsinki.

Jevsevjev, M. J. 1931. Mordovskaja svadba. Tsentrizdat.

Kalima, J. 1936. Itämerensuomalaisten kielten baltilaiset lainasanat. Helsinki.

Kozlova, K. I. 1964. Etnografija narodov Povolzhja. Utshebnoje posobije. Izdatelstvo Moskovskogo universiteta. Moskva.

Lakó, Gy. 1933. A permi nyelvek szóvégi magánhangzói. - Nyelvtudom nyi közlemönyek, XLVIII, Füz. 2. Budapest.

Lehtisalo, T. 1929. Sampa, sammas. - Virittäjä, 1929. Helsinki.

Makushin, N. P. 1963. Sovremennoje erzjanskoje zhilishtshe na territorii Mordovskoj ASSR. - Issledovanija po materialnoj kultury mordovskogo naroda. Trudy mordovskoj etnografitsheskoj ekspeditsii. Pod redaktsijej V. N. Belitsera, K. A. Kotkova. Vypusk 2. Moskva.

MTES I = A magyar nyelv történeti-etimológiai szótára. /Peatoimetaja Benkö, Loránd./ Elsö kötet, 1967. Budapest.

Munkácsi, B. 1881. Ugor szókezd media. - Nyelvtudományi közlemönyek, XVI. Budapest.

Munkácsi, B. 1883. Orosz elemek a votják szókincsben. - Nyelvtudományi közlemények, XVIII. Budapest.

Mägiste, Gy. 1936. Néhány finnségi-mordvin szóhasonlítás. - Nyelvtudományi közlemények, L. Budapest.

Nirvi, R. E. 1951. Eräs pohjoissavolainen diftongiilmiö. - Virittäjä, 1951. Helsinki.

Paasonen, H. 1896. Kielellisiä lisiä Suomalaisten sivistyshistoriaan. - Vähäisiä kirjelmiä, XXIV. Helsinki.

Paasonen, TL = Paasonen, H. 1897. Die Türkischen Lehnwörter im Mordwinischen. - Suomen-ugrin seuran aikakauskirja, Helsinki.

Paasonen, MC = Paasonen, H. 1909. Mordwinische Chrestomatie mit Glossar und grammatikalischem Abriss. Helsingfors.

Ravila, P. 1951. Astevaihtelun arvoitus. - Virittäjä, 1951. Helsinki.

Räsänen, M. 1947. Uralilais-altailaisia sananvertailuja. - Virittäjä, 1947. Helsinki.

Setälä, E. 1896. A finn-ugor § és ¿. - Nyelvtudományi közlemönyek, XXVI. Budapest.

Setälä, ÜQF = Setälä, E. 1896. Über Quantitätswechsel im Finnisch-ugrischen. Helsingfors.

SKES I = Toivonen, Y. H. 1955. Suomen kielen etymologinen sanakirja, I. Helsinki.

SKES II = Toivonen, Y. H., Itkonen, E., Joki, A. J. 1958. Suomen kielen etymologinen sanakirja, II. Helsinki.

SKES III = Itkonen, E., Joki, A. J. 1962. Suomen kielen etymologinen sanakirja, III. Helsinki.

Zelenin, D. 1927. Russische (Ostslavische) Volkskunde. Berlin und Leipzig.

Toivonen, Y. H. 1947. Etymologisia huomioita. - Virittäjä, 1947. Helsinki.

Toivonen, Y. H. 1948. Etymologisia huomioita. - Virittäjä, 1948. Helsinki.

Toivonen, Y. H. 1949. Etymologisia huomioita. - Virittäjä, 1949. Helsinki.

Toivonen, Y. H. 1954. Etymologisia huomioita. - Virittäjä, 1953. Helsinki.

Toivonen, SUA = Toivonen, Y. H. 1954. Suomalais-ugrilaisesta alkukodista. - Virittäjä, 1953, Helsinki.

Uotila, T. E. 1930. Etymologioita. - Virittäjä, 1930. Helsinki.

Uip, P. 1968. Karjandusalast sõnavara Mordva ANSV Ardatovi rajooni Ketshenbije küla murrakus. Kursusetöö. Käsikiri TÜ uurali õppetoolis. Tartu.



Märkused:

1. Ülevaate aluseks on diplomitöö - Niit, E. 1969. Toitlusalane sõnavara Mordva ANSV Ardatovi rajooni Ketshenbije murrakus. Diplomitöö. Käsikiri TÜ uurali õppetoolis. Tartu.

2. Diplomitöö aluseks on 1967. ja 1968. a. suvistel ekspeditsioonidel autori poolt kogutud materjal. Etnograafiline ülevaade ketshenbijelaste toidust on varustatud murdetekstide ja näitelausetega, mis aitavad selgitada antud mõistet ning võimaldavad jälgida sõnade kasutamist. Murdetekstile on lisatud keelejuhi nime lühend (sulgudes) ning eestikeelne tõlge. Tekstid ja sõnavara on kogutud järgmistelt Ketshenbije külas elavatelt keelejuhtidelt: N. Anjusheva sünd. 1928 (An), I. Artamanova sünd. 1905 (Ar), I. Ivanova sünd. 1939 (Iv), V. Jerjomina sünd. 1921 (Je), V. Markin sünd. 1953 (Ma), L. Murdjanova sünd. 1903 (Mu) ja A. Mosina sünd. 1928 (Mo). Etnograafilise osa koostamisel on isiklikult kogutud ainestikule lisaks kasutatud koguteost «Issledovanija po materialnoj kultury mordovskogo naroda» ja M. J. Jevsevjevi monograafilist uurimust «Mordovskaja svadba».

3. Varasemaid mordva toitlusalase terminoloogiaga seotud uurimusi autoril ei õnnestunud leida. Küll on aga kirjanduses käsitlusi mordva toitude etnograafiast. Täieliku, kuid lühikese ülevaate on esitanud J. I. Dines oma artiklis «Traditsionnaja pishtsha i domashnyj utvar mordvy». Lähtudes tänapäeva toitudest, toob J. I. Dines nendega paralleelselt ka vanemaid toite. M. J. Jevsevjevi uurimus «Mordovskaja svadba» on küll teisel teemal kirjutatud, kuid seal leidub ka mõningate pulmatoitude nimetusi ja kirjeldusi.

4. NB! Arvukatest foneetilistest märkidest ja erisümbolitest tingituna on etümoloogia esitatud .gif piltidena.



Lühendid:

e -

eesti k.

eL -

lõuna-eesti m.

h -

handi k.

krj -

karjala k.

krjA -

karjala k. aunuse murre

krjL -

karjala k. lüüdi murre

kS -

sürjakomi k.

ld -

leedu k.

lp -

lapi k.

lpK -

lapi k. koola murre

lpN -

lapi k. norra murre

lpR -

lapi k. rootsi murre

lv -

liivi k.

md -

mordva k.

mdE -

ersamordva k.

mdM -

mokshamordva k.

mns -

mansi k.

mong -

mongoli k.

mr -

mari k.

sam -

samojeedi k.

samE -

eenetsi k.

samK -

kamassi k.

samN -

neenetsi k.

samT -

tavgi k.

sm -

soome k.

smH -

soome k. häme murre

tat -

tatari k.

trg -

türgi k.

tshuv -

tshuvashi k.

tung -

tunguusi k.

udm -

udmurdi k.

ung -

ungari k.

vdj -

vadja k.

vn -

vene k.

vps -

vepsa k.

vpsL -

vepsa k. lõunamurre