23. aprill (6. mai)

Suurmärtriks kuulutatud püha Georgios Võidukandja surma (303. aastal) mälestuspäev on kodunenud paljude rahvaste sünkretistlikus usundis ja kombestikus. Venemaaga piirnevatel läänemeresoome aladel on tal karjapatrooni staatus näiteks nii vepslaste (Vinokurova 1996: 92-94), vadjalaste (Ariste 1969: 49-61) kui setude seas (Hagu 1976: 5-13; Hiiemäe 1984: 11-13). Sellekohane rahvapärimus on idaslaavi rahvastega ühine (vrd. Sokolova 1979: 158-159; Shapovalova 1974: 129-131) ja hõlmab ka Volgamaade soome-ugri rahvaid. Moksha Jagoräj on huntide karjane ja hundid on püha Jüri kutsikad samuti kui eesti rahvapärimuses. Palvepöördumises Jagoräj poole avaldati soovi, et ta karjamaal söövaid loomi oma koerte eest kaitseks. Mokshadel oli selle päeva tavanditoiduks siiani alal hoitud seakael (Harva 1942: 216-217). Pöördumine pühaku poole, et ta karja kaitseks, et loomad hästi sigiksid, et nendega ei juhtuks õnnetusi, et lehmad palju piima annaksid, võis toimuda ka siis, kui karjalaskepäevaks polnud jüripäev. Pühalt Jürilt paluti veel, et ta kaitseks karja äikese eest. Jüripäevane äike on märk sellest, et pikne on ka suvel kuri ja võib loomi tabada (EFA, soome-ugri 1, 11).

Vaade küla lääneosale: hobused söömas. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:129)

Mordvalastel ei määra jüripäev suvepoolaasta ega majandusaasta algust, kujutlus maa ärkamisest või kevadehaljuse saabumisest pole neile siiski võõras. P. Melnikovi teatel peavad mordvalased püha Jürit maa ja rohu jumalaks (Melnikov 1981: 58). Andmeid on jüripäevasest Alkino mokshade naistepeost, mida Uno Harva on võrrelnud setu naiste paabaprasniku ja lõunaingeri naiste joomapeoga (Harva 1942: 249-250). Jüripäeva või lihavõttenädalale järgneva toomanädalaga dateeritavad naistepeod olid sigivus- ja viljakusmaagilise suunitlusega, seevastu lihavõttepühade ümbruses peetavad naiste kooskäimised keskendusid enam esivanematekultusele, selle riituse juurde kuuluvat küünalt nimetati isade resp taatide küünlaks (nimekuju atjai märgib ätti, taati).