18. (31.) august

Märtrite Florose ja Lavrose mälestuspäev kreeka-katoliku kirikukalendris on venelastel seotud hobustehooldusega. See on olnud soodustav asjaolu mordva paganlike hobusehooldusele pühendatud palvuste kandumisel kirikutähtpäevale ning paganlike kaitsejumaluste samastamisel nende ristiusu pühakutega. Sellenimelistest hobuste patroonidest on juttu juba P. Melnikovil (Melnikov 1981: 58). Kuna hobustega tegelemine kuulus meeste ülesannetesse, on selle päeva hobustepalvusest osavõttki olnud mõnel pool ainult meeste ringi kuuluv üritus.

Hobuse rakendamine. Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. J. Karm, 1986. (Fk 2177:53)

Raskesti hääldatavad Flor ja Lavr mugandusid, kaks pühakut sulandusid üheks hobuste kaitsjaks nimega Krjol-Laver. N. Mokshin (Mokshin 1998: 184-186) kommenteerib palvusekirjeldust kui näidet ristiusueelsete ja ristiusu (vene-õigeusu) pühade ühtesulamisest. Jutt on Kardaflei küla palvusest. See peeti külast läbi voolava jõe kõrgel kaldapealsel, kus pärast metsaraiet oli alles jäänud vaid üks mänd. Palvuse eel ostis külavanem ühiste rahade eest puuda-kaks mett joogi valmistamiseks, sealiha ning hane ning andis üle palvuse korraldajaile, kes tõid kohale ka tulematerjali ning toiduvalmistamise nõud. Igast perest tuli kohale üks esindaja. Kaasatoodud leivapätsid asetati maa peale, nende ette maassetorgatud vaia otsa kinnitati pühakute Flori ja Lavri ikoon põleva küünlaga. Kolm selleks valitud vanemat meest alustasid ikooni ees palvust sõnadega:

Seejärel käisid taadid ümber leivapätside, puudutades neid mõlema käega, kolmandal ringikäigul lõikas esimesena läinu igast leivast tükikese, mis hiljem põõsa alla maasse kaevati. Seejärel asuti sööma ja meejooki maitsma.

Koduloomade kaitsjate hulgas on venelaste ja mordvalastegi Frol ja Lavr eelistatud kaitsepatroonid (Harva 1942: 228-229). Saraatovi kubermangu Skaftõmi küla elanike ohvripalvuse tarvis pruuliti umbes 20 pange meejooki. Ohvriloomadest on nimetatud paari pässi, härga, hanesid. Õhtuks saabus kohale nii mehi kui naisi kompsudega. Palvuseks põlvitati suure kase ette. Hvalõnski kreisis oli kombeks hobustepalvus pidada kodus, pöörduti nii koduhaldjate, kadunud esivanemate kui ka hobustejumala Frol-Lavroli poole. Kirjeldatud on veel niisugust, mordva kombestikus haruldast moodust, kus flori ja lavri päeval toodi kokku hobused, keda ohvripapp pärast palvust veega pritsis. Kehtis ka hobustega töötamise keeld. Puhastusriitusest karja ajamisega läbi suitsu on kirjeldus Samaara kubermangu Bogana külast (Harva 1942: 253).

Viljapõld. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Novoje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:146)

Ühele mordva arvukatest jumalustest nimetusega keremet - tuntud metsa ja põldude kaitsjana, oli muistses usundis kombeks pidada palvus teatava kuufaasi aegu kevadel pärast ülestõusmispühi ja sügisel pärast viljalõikuse lõppu. Siingi on põhjust konstateerida mõjustatust kiriku pakutavatest tähtpäevadest. On andmeid palvusega keremeti poole pöördumisest nelipüha ajal, peetripäeval ja ka Flori ja Lavri päeval (seejuures oli tähtis koht meejoogil) ning väikese maarjapäeva - 8. IX (22. IX) - paiku (Harva 1942: 194-195).