Dimitri laupäev

laupäev enne 26. oktoobrit (8. novembrit)


Vene-õigeusu kirikukalendris on suurmärter Demetriose - Dimitri Solunski surma (u. 305. või 306. a.) mälestuspäevale (26. X) eelnev laupäev pühendatud surnud esivanemate mälestamisele (vene dimitrijevskaja roditel'skaja subbota). Seega on tegemist kuupäeva ja nädalapäeva kombinatsiooniga, mis iseendast pole haruldane ei kiriku poolt kanoniseeritud ega ka rahvakalendrite ristiusuväliste pühade puhul. Kui ebamäärase asukohaga see aastati liikuv tähtpäev ka poleks, on see mokshalastel nähtavasti olnud siiski koduse karjaohvri toomise orientiiriks, kusjuures arvesse võeti veel kuufaasi. U. Harva teoses (Harva 1942: 176-177) leiduva kirjelduse järgi toodi iga-aastane karjaohver karja sügisese lautajätmise järel öösel noorkuu ajal pärast dimitri laupäeva (selle kuupäevaks on tekstis märgitud 15. X, mis ei saa olla tõene). Ohvripeost võtsid osa lähemad sugulased, tapeti mingi koduloom või -lind, küpsetati hirsikaraskit. Õhtusöögi ajal peeti palvus toas, ent hommikul küpsetati jälle kooki, karaskit, keedeti liha ning mindi õue palvust pidama. Ohvritoitude liua serval süüdati küünal ja paluti, et õue-isa ja õue-ema annaksid karjale tuhandepealist lisa, ei tülitseks teineteisega, vaid elaksid rahus ja heas läbisaamises. Lauda istumisel ei jäetud ilma neidki, vaid öeldi taas palvesõnad, kaeti toodud toidud rõivatükiga ja riputati vakk paariks päevaks hoone põikpuu külge. Õuenurkadesse asetati veel pirukad.


[Haned]
Haned taluõuel (ersa). Bashkiiri ANSV, Fjodorovka raj., Fjodorovka k. H. Sarv, 1983.

Aastast 1876 on veel andmeid, et mokshalased tapavad hanesid karjaõue haldjale, tehes seda dimitri laupäevale järgneval pühapäeval (Harva 1942: 282, viide 75).


Sügisese esivanemate austamisega seotud kombestiku kinnistumisest dimitri laupäevale ehk vanemate laupäevale on ülevaate esitanud T. Devjatkina (Devjatkina 1998: 115-117). Tähistatav päev kannab nimetust kalmalangon shi (mdM), kalmolangan tshi (mdE), mis tähendab kalmu päeva (mdM kalma, mdE kalmo 'kalm, haud'; mdM langa, mdE lango 'välimine, pinnapealne'; mdM shi, mdE tshi 'päev'). 18. sajandist pärit andmetel peeti sügisene mälestuspäev Pensa kubermangus päeval enne dimitripäeva, Simbirski kubermangu Ardatovi maakonnas laupäeval enne dimitripäeva (seega vanemate laupäeval).


[Kalmistu]
Kalmistu. I. Tenno, 1999.
[Kalmistu]
Peremärkidega ristid kalmistul. I. Tenno, 1999.

Võrreldes enamasti ohvripalvusele keskendunud teiste tähtpäevadega on surnute mälestuspäev üsna erinev. Sel puhul sõideti kalmistule ja veedeti siin kogu päev ja lõkkevalgusel ka öö, kusjuures kaasavõetud toidust poetati veidi kalmulegi augu sisse. Huvipakkuvad on kirjeldused maagilisest kadunukeste kojukutsumise rituaalist (Simbirski, Pensa kubermang). Rituaali oluline atribuut oli pikk valge käterätt, millega maja peremees väraval näoga põhja suunas seistes ja kadunukesi oodates neid ükshaaval nimepidi kutsus. Kadunukeste hingesid usuti sellesse rätti asuvat ja see viidi tuppa padja peale, räti ees ka kummardati ning paluti neil rituaalsest söömaajast osa võtta. Suguvõsa kokkukuuluvust rõhutab rättide kokkukorjamine suguluses olevatest peredest ja viimine esivanematekoju. Rätid kogus selleks valitud vanataat ning laotas need siin valmispandud patjadele. Mälestuspäeva tavandisse kuulus laulmine, tütarlapsed ja nooremad naised tantsisid, et arvatavalt kohal olevate kadunukeste meelt lahutada. Päeva lõppedes lunastati rätid omanike poolt välja ning enne päikese loojumist saadeti teisest maailmast tulnud külalised taas kalmistule. Pererahvas palus neilt andeksandmist ja heatahtlikkust, neilt paluti mitte halba teha elavatele, hoida neid nõiduse ja kurja eest, paluti, et võrsuks vili ja sigiks kari. Ei puudunud hirmutundest ajendatud palve kutsumata mitte koju ilmuda ning isegi loitsuline hoiatus: «Põlegu tuli te seljataga!». Tuli süüdatigi ja peremees raputas lõkke kohal rätti. Kardeti nimelt, et surnu hing võib elavasse inimesesse asuda ning sellele saab osaks raske surm. Simbirski kubermangust on andmeid, et surnute hingesid tuldi kalmistule saatma ahjuhargiga varustatult ja nõuti neilt kiiret oma asupaika minekut.


[Käterätt]
Käterätt ja lina aia peal (moksha). Bashkiiri ANSV, Fjodorovka raj., Kuzminovka k. H. Sarv, 1983.
[Roop]
Ahjuroop ja potihargid. Pensa kub., Krasnoslobodski mk., Valgapino k. (Mordva, Kovõlkino raj.) E. Saarde 1965. (Fk 1437:400)

Peale üldomase tavandi on olnud ka regionaalseid erijooni, nagu saunakütmine hingede tarvis, nn taatide (esiisade) õlle atjan pure pruulimine, rituaal esivanemate küünlaga, raha või munade kogumine nn esivanemate mütsi sisse, kadunukeste hingede kodusel vastuvõtul kasutatud esemete viimine majja, kust pärinevad suguvõsa eelkäijad, mündi küljest metalli kaapimine, mälestuspäeva pühitsemine rehe alla jne.