Rõivastusalase sõnavara etümologiseerimisel (216 terminit, mis koosnesid 189 ühekordselt esinevast sõnast) selgus, et enamik termineid (56%) koosnes ainult genuiinsetest sõnatüvedest. 16% terminitest sisaldas nii genuiinset kui ka laenulist elementi (üksikjuhul võis termin koosneda ka kahest eri päritoluga laenust näit. rätiku nimetus partsin' zhal' ). Puhtalt laenulisi termineid oli 28%, neist venelaenulisi 25% ja turgilaenulisi 3%. (vt. joon. 1)
Käsitletud sõnavara sisaldas 17 % mordva oma sõnu. Volga keelte ühissõnavara oli 1%, volga-soome sõnavara 15%; volga-permi kihist pärines 2%, permi-soome kihist 3%, soome-ugri kihist 15% ja uurali kihist 5% kogu sõnavarast. Läbitöötatud sõnavara sisaldas 35% vene, 6% turgi ja 1% indoeuroopa laene. (vt. joon. 3) Esmapilgul võib jääda ekslik mulje vene laenude suurest ülekaalust võrreldes teiste joonisel 3 esitatud jaotustega. Siin tuleb aga meeles pidada, et genuiinne sõnavara on jaotatud päritolu järgi kihtideks, venelaenuline sõnavara on aga samal alusel diferenseerimata. Koosneb ju vene sõnavaragi erinevatest kihistustest ja laenudest, näit. turgi, araabia ja loomulikul ka uurali laenudest (heaks näiteks on sõna kavod'e etümoloogia (vt. pt. Tikandid), mis Fasmeri järgi jõuab vene laenu kaudu uuesti tagasi soome-ugri keelteni).
Vene laenude küllaltki suur hulka võib seletada vene keele suure mõjuga mordva keeltele, aga ka suure osa muuseumi kogus leiduvate esemete ja nende nimetuste hilise päritoluga. Teatav mõju võib-olla ka sellel, et eesti etnograaf, kes enamasti ei valda ersa ja moksha keelt, on oma küsimused esitanud vene keeles. Vastused võivad olla venemõjulised eelkõige selliste rõivanimetuste puhul, milliste märkimiseks on paralleelselt kasutusel nii mordva kui vene termin (näit. kasukas: mordva keeltes - or, vene keeles - shuba).
Laenude ja genuiinse sõnavara suhe on erinevate peatükkide piires erinev. (Peatükkide kaupa tehtud arvutuste aluseks on võetud igas peatükis ühekordselt esinevad sõnad.)
|
Silmapaistvalt suur on oma sõnavara hulk tikandite nimetuste hulgas: genuiinset sõnavara on 88%, laenulist vaid 12%. (vt. joon. Tikandid) Erilist tähelepanu väärib tikandite nimetustes sisalduv uurali ühissõnavara hulk - 17%, mis viitab tikandite nimetuste iidsele päritolule. Ürgse päritoluga on ka rituaalsete riiete nimetustes leiduvad sõnad: 80% sõnavarast on genuiinne, kusjuures 20% kõigist sõnadest on uurali algupära. (vt. joon. Rituaalsed rõivad) Ka särkide nimetuste hulgas domineerib oma sõnavara: genuiinseid sõnu on 90%, laenulisi 10 %. (vt. joon. Särgid) Taoline genuiinse sõnavara ülekaal annab tunnistust just nende riietusesemete ja nende elementide iidsest päritolust.
Vene laenude hulk on suur uuemate, enamasti venelaste vahendusel levinud rõivaste nimetuste seas, kuna koos esemega on üle võetud ka termin. Näit. kui mordva särkide nimetuste hulgas on vaid 5% vene laensõnu (vt. joon. Särgid), siis põllede nimetuste hulgas (selle peatüki alla on paigutatud ka moodsad nn vene riided: seelikud, kleidid, vestid, jakid) on vene laene 58%. (vt. joonis. Põlled) Vene laenud domineerivad üleriideid märkiva sõnavara hulgas - 82% (vt. joon. Üleriided), ka on neid palju peakatteid ja jalakatteid tähistavate sõnade seas - vastavalt 50% ja 40%. (vt. joon. Peakatted, Jalakatted)
Suhteliselt vähesed turgi laensõnad (5% kogu käsitletud sõnavarast) koonduvad eelkõige kaunistusi, ehteid, vöid, vöökaunistusi ja peakatteid tähistavate nimetuste ümber. See viitab ehete ja erinevate kaunistuselementide laenamisele ja vahetamisele üksteise naabruses elavate rahvaste vahel.
Uurimistulemused näitavad, et pikema traditsiooniga riiete tähistamiseks on kasutusel ka arhailisem sõnavara, hilisemad riietusesemed on seotud laenatud sõnavaraga.
