Ersa keele iseseisev õppimine 11. klassi praktilise töö raames

Olen Viljandi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane. Osalesin 2024/25. õppeaastal Tartu Ülikooli noorlingvistide keeleklubi loengusarjas, kus üks osa keskendus soome-ugri keeltele. Sealt tekkis minu huvi ersa keele vastu ning praktilise töö raames otsustasin seda vähemuskeelt iseseisvalt õppida. Kuna ersa keele õppimiseks puuduvad laialt levinud keeleõpperakendused ja kursused, toimus õppimine täielikult iseseisvalt. Kasutasin Niina Aasmäe õpikut „Kortatano erźaks. Räägime ersa keelt“, mille abil õppisin ersa keele sõnavara, grammatikat ja lauseehitust. Abivahendina kasutasin ka Eesti Keele Instituudi eesti–ersa sõnastikku. Keeleoskuse proovilepanekuks viisin läbi ersakeelse intervjuu Eestis elava ersa keele kõneleja Natalia Ermakovaga. Vestlus andis võimaluse kasutada õpitud keelt päris suhtlussituatsioonis ning saada tagasisidet emakeelselt kõnelejalt.

Keele õppimise sisendiks olid mul peamiselt kirjalikud tekstid, mistõttu arenes minu ersa keele oskus eelkõige kirjaliku keele mõistmises. Intervjuu ajal selgus, et ersa keele tegelik hääldus võib õpikus esitatust mõnevõrra erineda, näiteks esineb kõnes häälikute redutseerimist. See näitab, et keele õppimisel on oluline lisaks õpikule teha kuulamisharjutusi ning kasutada keelt suhtlemisel.

Praktiline töö näitas, et ka piiratud õppematerjalide korral on võimalik iseseisvalt omandada vähem tuntud keele põhialused ning saada väärtuslik kogemus ühe soome-ugri vähemuskeele õppimisel. Tänan siiralt Natalia Ermakovat, kes oli nõus andma intervjuu ersa keeles ning jagas väärtuslikke mõtteid ja soovitusi ersa keele õppimise ja kasutamise kohta. Vestlus temaga oli minu jaoks väga inspireeriv kogemus, sest sain esimest korda kasutada ja praktiseerida ersa keelt vahetus suhtluses emakeelse kõnelejaga.