Nimetus on ühine, kuid eristatakse taimi meeste ravimiseks (kuldking) ja naiste ravimiseks (tähnikkuldking). Nagu nurmenukule ja aas-karukellalegi, omistatakse neile suurt tervistavat jõudu ja iseloomustatakse kui rohtu "seitsmekümne seitsme (või saja) haiguse vastu". Jahimehed kasutasid kuldkinga amuletina ja kinnitasid selle relvadele.

Kasvukohad hoiti saladuses, otsimisel ja korjamisel tuli pidada täielikku vaikust, muidu ei pidanud taimed uskumuse kohaselt ennast kogujale näitama.

Kirjandus: AVM

I. I.