Kaur

Kaur – gögöra ea., petsh., õkt., sk.; gögara l., petsh.; gögarin l.; gögera eü., iz’.; gagara let., p.-k.; gogara sü., jem; toktõ ud.

Suhtumine kauri, linnusse, kes esineb mõnedes kosmogoonilistes müütides “tumeda” demiurgi (omöl’ s.-k., kul’ p.-k.) kehastusena, oli kahesugune. Ebameeldiv kisa, mittesöödav liha ja aplus (kaur on suurepärane kalapüüdja) põhjustasid negatiivset suhtumist. Permi-komid nimetasid teda “Kul’i pardiks”. Sürja-komidel on kaur praegugi ahnuse kehastuseks. Samas omistati kaurile võime ära peletada haigusi. Arvati, et haigused kardavad isegi kauri nahka, seepärast pandi see mitte ainult inimestele, vaid ka hobustele haige koha peale. Veel 1920ndatel aastatel oli Petshoral peaaegu iga maja sissepääsu kõrvale riputatud kauri nahk. Kauri nahku riputasid maja välisseinale või sahvriseinale ka iz’va sürja-komid ja Obi alamjooksu aladele ümberasujad. Petshoral võib seda külamaja omapärast kaunistust kohata ka praegusel ajal.

Kirjandus: Plesovski 1972; Sidorov 1928.

N. K.