Vana komi riietus
-
Ülerõivaks oli komidel
kasukas, mis oli õmmeldud tavaliselt lambanahast. Kasukat
kanti talvel, muul ajal olid ülerõivasteks kodukootud
riidest kuued. Alusrõivad õmmeldi linasest riidest.
Meeste rõivad olid
komidel igal pool ühesugused, ainult Iz'va komidel oli
ülerõivaks malitsha. Komi mehed kandsid pikki
särke, mille kaeluseid võis paremalt poolt siduda. Kanti
alumisi ja pealmisi pükse. Püksireied olid altpoolt
kitsamad. Ülerõivadki olid särgi moodi.
Jahilkäimiseks oli laz (luzan, loz) just selleks
mõeldud vestjakk, mis õmmeldi nelinurksest kodukootud
riidetükist, keskele tehti pea jaoks auk ja õlgadele
õmmeldi kolmnurksed riidelapid. Jaki vöökohal oli
kinniõmmeldud pandlaga rihm, millega end vöötati.
Peab mainima, et komidele meeldisid väga igasugused rihmad.
Rihmad tehti nahast, õmmeldi või kooti. Samuti õmmeldi
nahast jalatseid, need seoti rihmaga kinni kederluu kohalt. Ezhva
ülemjooksu komid nimetasid jalatseid chutkemiks või
charkiks. Talvel kanti vilte, aga Iz'va komid
karusnahkseid saapaid. Vallalised noored tüdrukud kandsid peas
kasetohust tehtud võrutaolisi peakatteid või sidusid
pähe kitsad riidest paelad. Kasetohust võrusid võis
kohata veel 50ndatel aastatel Lõuna-Komimaal. Abielunaised
kandsid torbikukujulisi kasetohust tanusid.
Kui meeste rõivad
olid igal pool ühesugused, siis naiste omad erinesid.
Õmblemisstiili, ornamendi ja teiste printsiipide alusel võib
eristada järgmisi rõivaste lokaalseid erikujusid: Iz'va,
Petshora, Udora, Ezhva, Sõktõvi ja Luza rõivad.
-
Iz'va rõivad
Külma ilmastiku tõttu
ei kasvatatud Iz'vas ei lina ega kanepit. Seepärast õmmeldi
rõivaid ostetud kalevist. Iz'va komidele on väga
meeldinud ilus ja ere riie ja seepärast õmblesid nad
rõivaid tavaliselt kallist siidist, atlassist, kashmiirist,
näiteks naiste särgid olid siidriidest. Särkide
omapäraks on olnud kahe nööbiga kõrged kraed.
Iz'va naised kandsid nn. ümmargusi sarafane, mida õmmeldi
78 sirgest riidelaiast. Ees seoti sarafan rinna alt vööga
kinni, all kaunistati pitsi ja narmastega.
Udora rõivad
Udora komidki ei kudunud
ise kangast, vaid kasutasid rõivaste valmistamiseks ostetud
riiet. Naiste särgid olid sarnased põhjavenelaste
omadega. Sarafan kuntej, sinjuka, sinjak õmmeldi
sinist värvi karedast krookimata riidest, pidulik sarafan
shtofnik brokaadist, eespool kahe riidelaia liitekohale
õmmeldi lai riidetriip ja sellele siis pisikesed raudnööbid
vahega 34 cm. Peas kanti mitmesuguseid rätikuid.
Petshora rõivad
Särgid olid püstkraega, rinna kohalt nööbiti
tihedalt kinni, käänised olid kitsad. Sellised särgid
tulid kasutusele hilja. Sarafanid olid sirged, neid nimetati moskva
sarafanideks. Selliseid sirgeid sarafane oli kahte tüüpi:
õlapaeltega ja pihiku või värvliga. Nööriga
sarafan oli seelikutaoline ja see õmmeldi 56
riidetükist. Sellisel sarafanil olid õlapaelad, alt oli
sarafan kaunistatud värviliste riidetriipude ja pitsidega.
Värvliga sarafani seelikuosa õmmeldi ühest
põikiriidetükist, värvlil oli palju väikseid
krooke. Seelik oli voodriga, värvel tõmmati eestpoolt
kinni kahe rauast haagiga. Peas kanti kroogitud tanu.
Sõktõvi
rõivad
Rõivad õmmeldi
kotiriidest, atlassist ja satäänist. Naiste särk
koosnes kahest osast: käised ja piht. Noorte tüdrukute
kaelused olid rohkem avatud, abielunaiste omad kinnisemad. Käiste
ääred ja kaelused kaunistati. Sarafanid õmmeldi
kotiriidest, 19. sajandil atlassist ja satäänist. Need
õmmeldi kaheksast ülespoole kitsenevast riidesiilust,
ülemine osa kitsendati rinnakorvi suuruseni. Sarafani ülaosa
oli korsetiks pikkusega 1416 cm, külje pealt tõmmati
haakidega kinni. Sarafani alläärde õmmeldi punasest
satäänist kolm triipu. Peas kanti kroogitud tanu ja
sorokat.
Ezhva rõivad
Naiste särgid õmmeldi
pleegitatud riidest. Nagu sõktõvi särk oli ezhva
särkki kaheosaline: ülemine osa ja piht. Sarafan õmmeldi
kahest sirgest riidelaiast ja neljast kiilust, sirged riidelaiad ees-
ja tagapool. Sarafan oli kitsas, lühikeste nööridega.
Pidupäevadel pandi selga veel laiade käistega pluus, käis
oli randme otsast kroogitud. Peas kanti brokaadist või
värvilisest siidist kaunistamata kroogitud tanu.
Luza rõivad
Särk koosnes ülemisest ja
alumisest osast, ülemine osa kaunistati tikandiga, käise
alumine osa ilusa mustriga. Sarafan õmmeldi mitmest osast:
seljaosa oli ühest riidelaiast, esipool kahest sirgest
riidelaiast ja külgede peal olid kiilud. Alumine äär
lõigati kaarekujulisena, et küljed ei jääks
rippuma. Peas kanti punase ornamendiga kaunistatud sorokat.
Kõik rõivad, nii naiste
kui ka meeste omad kaunistati. Ehteid kanti peas, kaelas, rinnas,
vöökohal ja kätel. Naised riputasid kõrvadesse
kõrvarõngaid, kuid rohkem kanti igasuguseid rõngaid
meelekohal. Kullast, hõbedast või pronksist rõngaid
riputasid meelekohale ka mehed. Mõnikord riputati ehted
laubale. Tüdrukud kaunistasid ka patse. Naised kandsid kaelas
helmeid. On kombeks olnud riputada kaunistusi vöökohale.
Sagedased olid ka sõrmused. Neid kanti ühe-, kahe-,
kolme- ja isegi neljakaupa mõlemas käes. Käevõrud
ei olnud eriti levinud.