Vana komi riietus


Ülerõivaks oli komidel kasukas, mis oli õmmeldud tavaliselt lambanahast. Kasukat kanti talvel, muul ajal olid ülerõivasteks kodukootud riidest kuued. Alusrõivad õmmeldi linasest riidest.

Meeste rõivad olid komidel igal pool ühesugused, ainult Iz'va komidel oli ülerõivaks malitsha. Komi mehed kandsid pikki särke, mille kaeluseid võis paremalt poolt siduda. Kanti alumisi ja pealmisi pükse. Püksireied olid altpoolt kitsamad. Ülerõivadki olid särgi moodi. Jahilkäimiseks oli laz (luzan, loz) – just selleks mõeldud vestjakk, mis õmmeldi nelinurksest kodukootud riidetükist, keskele tehti pea jaoks auk ja õlgadele õmmeldi kolmnurksed riidelapid. Jaki vöökohal oli kinniõmmeldud pandlaga rihm, millega end vöötati. Peab mainima, et komidele meeldisid väga igasugused rihmad. Rihmad tehti nahast, õmmeldi või kooti. Samuti õmmeldi nahast jalatseid, need seoti rihmaga kinni kederluu kohalt. Ezhva ülemjooksu komid nimetasid jalatseid chutkemiks või charkiks. Talvel kanti vilte, aga Iz'va komid – karusnahkseid saapaid. Vallalised noored tüdrukud kandsid peas kasetohust tehtud võrutaolisi peakatteid või sidusid pähe kitsad riidest paelad. Kasetohust võrusid võis kohata veel 50ndatel aastatel Lõuna-Komimaal. Abielunaised kandsid torbikukujulisi kasetohust tanusid.

Kui meeste rõivad olid igal pool ühesugused, siis naiste omad erinesid. Õmblemisstiili, ornamendi ja teiste printsiipide alusel võib eristada järgmisi rõivaste lokaalseid erikujusid: Iz'va, Petshora, Udora, Ezhva, Sõktõvi ja Luza rõivad.

[ [ [

Iz'va rõivad

Külma ilmastiku tõttu ei kasvatatud Iz'vas ei lina ega kanepit. Seepärast õmmeldi rõivaid ostetud kalevist. Iz'va komidele on väga meeldinud ilus ja ere riie ja seepärast õmblesid nad rõivaid tavaliselt kallist siidist, atlassist, kashmiirist, näiteks naiste särgid olid siidriidest. Särkide omapäraks on olnud kahe nööbiga kõrged kraed. Iz'va naised kandsid nn. ümmargusi sarafane, mida õmmeldi 7–8 sirgest riidelaiast. Ees seoti sarafan rinna alt vööga kinni, all kaunistati pitsi ja narmastega.


Udora rõivad

Udora komidki ei kudunud ise kangast, vaid kasutasid rõivaste valmistamiseks ostetud riiet. Naiste särgid olid sarnased põhjavenelaste omadega. Sarafan – kuntej, sinjuka, sinjak – õmmeldi sinist värvi karedast krookimata riidest, pidulik sarafan – shtofnik –brokaadist, eespool kahe riidelaia liitekohale õmmeldi lai riidetriip ja sellele siis pisikesed raudnööbid vahega 3–4 cm. Peas kanti mitmesuguseid rätikuid.


[

Petshora rõivad

Särgid olid püstkraega, rinna kohalt nööbiti tihedalt kinni, käänised olid kitsad. Sellised särgid tulid kasutusele hilja. Sarafanid olid sirged, neid nimetati “moskva sarafanideks”. Selliseid sirgeid sarafane oli kahte tüüpi: õlapaeltega ja pihiku või värvliga. Nööriga sarafan oli seelikutaoline ja see õmmeldi 5–6 riidetükist. Sellisel sarafanil olid õlapaelad, alt oli sarafan kaunistatud värviliste riidetriipude ja pitsidega. Värvliga sarafani seelikuosa õmmeldi ühest põikiriidetükist, värvlil oli palju väikseid krooke. Seelik oli voodriga, värvel tõmmati eestpoolt kinni kahe rauast haagiga. Peas kanti kroogitud tanu.


[

Sõktõvi rõivad

Rõivad õmmeldi kotiriidest, atlassist ja satäänist. Naiste särk koosnes kahest osast: käised ja piht. Noorte tüdrukute kaelused olid rohkem avatud, abielunaiste omad kinnisemad. Käiste ääred ja kaelused kaunistati. Sarafanid õmmeldi kotiriidest, 19. sajandil atlassist ja satäänist. Need õmmeldi kaheksast ülespoole kitsenevast riidesiilust, ülemine osa kitsendati rinnakorvi suuruseni. Sarafani ülaosa oli korsetiks pikkusega 14–16 cm, külje pealt tõmmati haakidega kinni. Sarafani alläärde õmmeldi punasest satäänist kolm triipu. Peas kanti kroogitud tanu ja sorokat.


[

Ezhva rõivad

Naiste särgid õmmeldi pleegitatud riidest. Nagu sõktõvi särk oli ezhva särkki kaheosaline: ülemine osa ja piht. Sarafan õmmeldi kahest sirgest riidelaiast ja neljast kiilust, sirged riidelaiad ees- ja tagapool. Sarafan oli kitsas, lühikeste nööridega. Pidupäevadel pandi selga veel laiade käistega pluus, käis oli randme otsast kroogitud. Peas kanti brokaadist või värvilisest siidist kaunistamata kroogitud tanu.


Luza rõivad

Särk koosnes ülemisest ja alumisest osast, ülemine osa kaunistati tikandiga, käise alumine osa ilusa mustriga. Sarafan õmmeldi mitmest osast: seljaosa oli ühest riidelaiast, esipool – kahest sirgest riidelaiast ja külgede peal olid kiilud. Alumine äär lõigati kaarekujulisena, et küljed ei jääks rippuma. Peas kanti punase ornamendiga kaunistatud sorokat.

Kõik rõivad, nii naiste kui ka meeste omad kaunistati. Ehteid kanti peas, kaelas, rinnas, vöökohal ja kätel. Naised riputasid kõrvadesse kõrvarõngaid, kuid rohkem kanti igasuguseid rõngaid meelekohal. Kullast, hõbedast või pronksist rõngaid riputasid meelekohale ka mehed. Mõnikord riputati ehted laubale. Tüdrukud kaunistasid ka patse. Naised kandsid kaelas helmeid. On kombeks olnud riputada kaunistusi vöökohale. Sagedased olid ka sõrmused. Neid kanti ühe-, kahe-, kolme- ja isegi neljakaupa mõlemas käes. Käevõrud ei olnud eriti levinud.