Komimaa


[Komimaa] Komimaa (416 800 km2) asub Vene Föderatsiooni Euroopa osa kirdenurgas. Komimaa piirneb idas, loodes ja põhjas Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna, idas Tjumeni oblasti Jamali-Neenetsi rahvusringkonna ja Handi-Mansi autonoomse ringkonna, kaguosas Sverdlovi oblasti, lõunas Permi oblasti ja Permi-Komi autonoomse ringkonna ning edelas Kirovi oblastiga.

Komimaal on kõige rohkem alasid (72,7%) metsade – peamiselt okasmetsade – all, 9,8% territooriumist on sood ja 9,5% tundra, 1,5% on vete all, 1,1% – põllud ja 5,7% – muud maad.

Komimaa suurim jõgi on Petshora, kuhu suubuvad Usa ja Iz’va (vn Izhma). Suuruselt teine on Ezhva (vn Võtshegda), mille lisajõgedeks on Sõktõv (vn Sõssola) ja Jemva. Pikkuse poolest kolmas on Mezen’. Suuremate jõgede hulka kuuluvad ka Vashka, Luza, Kolva jne.

Komimaa on peamiselt tasane, vaid idaosas põhjast lõunasse ulatuvad Uurali mäed, mis eraldavadki Komimaad Siberist.

Ühtekokku elab Komimaal ca 1 200 000 inimest. Umbes kolmandik elab maal, ülejäänud on linnaelanikud. Vaid 26% elanikkonnast on komid. Praegu elab Komis üle 80 erineva rahvuse, kõige rohkem on venelasi.

Kõik linnad, väljaarvatud Vorkuta, asuvad Komimaa lõunaosas. Komimaa pealinn on Sõktõvkar. Enne 1930. aastat nimetati seda Ust-Sõssolskiks. Ust-Sõssolsk sai linnaks 1780. aastal.

Komid on üks soome-ugri rahvaid. On veel permikomid. Komid ja permikomid räägivad erinevat keelt, kuid nende keeled on väga sarnased. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ka udmurdid, marid, ersalased ja mokshad, eestlased, soomlased, karjalased, isurid, vepslased, vadjalased, saamid, liivlased, ungarlased, handid ja mansid. Arvu poolest on komid (sürjalased) seitsmes soome-ugri rahvas (umbes 330 000 inimest). Peale Komimaa elab komisid ka Siberis ja Koola poolsaarel.