Komide vana jahikalender

1975. aastal leiti Ezhva (vn Võtchegda) äärest 9 cm laiune ja 2 mm paks pronksist rõngas. Rõngal on kujutatud järjest 9 looma: karu, põhjapõder, kärp, ahm, põder, saarmas, rebane, orav ja nugis. Ümmargused märgid tähendavad ilmselt päikest. Rõnga välis- ja siseäär on viltuselt täkitud. Põhjaliku uurimise kohaselt on see rõngas jahikalender.

[Jaht] [Jaht]
Komide esiisadel on olnud päikesekalender. Aasta algas kevadisel pööripäeval (21. märts), mille märgiks on kolmnurk rõnga välisäärel. Sellest kolmnurgast loeti vastupäeva päevi. Iga viltune täke rõnga välisäärel tähendab neljapäevast «nädalat», täkkeid on 90. Aasta perioodideks jagamise aluseks on olnud metsloomade bioloogilised tsüklid (poegimine, karvaajamine jne.). Järelikult koosnes aasta 9 osast, mida tõestab rõngal kujutatud loomade arv. Igal loomal on olnud oma «kuu» jahikalendris.

Karu kuu. Jahikalendri kohaselt algas aasta karu kuust, mis kestis 22. märtsist 27. aprillini. Just sellel perioodil tulevad karud koobastest ja nende eest peab hoiduma.

Põhjapõdra kuul (28. aprill - 2. juuni) poegivad põhjapõdrad ja mõned päevad hiljem kukuvad neil sarved maha. «Põhjapõtrade poegimise kuu» on märgitud ka mõnede Siberi rahvaste kalendrites.

Kärbi kuu (2. juuni - 4. juuli). Kärbid poegivad aprilli lõpus - mai alguses. Juba kuu aja pärast hakkavad pojad lihatoitu sööma. See, et just sel ajal hakkavad kärbid aktiivsemalt jahti pidama, ongi märgitud jahikalendrisse.

Ahmi kuu algab jahikalendri kohaselt 5. juulil. Sel ajal kasvatavad emased poegi ja käivad koos nendega metsas ringi. Ahmi kuu lõppu ei ole kalendrisse eraldi märgitud, kuid loomakujude põhjal võib järeldada, et ahmide aeg lõpeb 9. augustil.

Põdra kuu on jahikalendri järgi pikk - 10. augustist 4. oktoobrini (täpset kuupäeva samuti ei ole, kuid kujude ja täkede järgi võib seda väita). Siis võis juba jahti alustada ja metslinde püüda. Septembris hakati küttima jänest, karu ja naaritsat. Põdra kuul paarituvad põdrad ja põhjapõdrad. Septembris on sügisene pööripäev, ilmselt seda näitab kalendris päikese kujutis põdra pea all.

Saarma kuu on ka pikk - 5. oktoobrist 19. detsembrini. Sel perioodil lõpetatakse metslindude püüdmine ja hakatakse karusloomi küttima. Karusloomad saavad peamiseks saagiks, metslinde püütakse vähe. Novembriks muutub saarmanahk väga ilusaks, loom ise rasvub kõvasti (kaalub üle 12 kg) ja liha kõlbab süüa. Seepärast saab saarmas kallimaks saagiks võrreldes kärbi, rebase ja nugisega.

Rebase kuul (20. detsember - 24. jaanuar) ei lõpe veel karusloomade küttimine, vaid kestab edasi. Saarma kuu ja rebase kuu eraldusmomendiks on talvine pööripäev. Seda asjaolu, et need kaks kuud ei erine eriti jahinduse poolest ja moodustavad mingisuguse ühtsuse, tõestavad nende loomade kujud kalendris, kus rebase saba ulatub saarma kuusse. Rebase võõrasse aega sattunud saba lõikab kalendris kriipsuke.

Orava kuu (25. jaanuar - 21. veebruar) on orava küttimise aeg. Oravat kütitakse muidugi enne orava kuudki, kuid sel ajal kütitakse vähem rebaseid ja orav saab peamiseks saagiks. Sel perioodil on rebaste jooksuaeg ja sagedaste purelemiste tõttu muutub isasloomade nahk viletsaks.

Nugise kuu (22. veebruar - 21. märts) lõpetas karusloomade küttimise perioodi. Sel ajal on nugised väga aktiivsed, küttida neid oli kerge, kuna neid võis olla korraga ühes kohas mitmeid. Ka olid nende talvekasukad ilusad, ei hakanud veel karva ajama.

Selline on olnud komide vana jahikalender enne ristiusku pööramist. Kalendris peegelduvad aastatuhandete jahindustraditsioonid, looduse ja loomade elu tundmine. Samuti näitab kalender komide esiisade kultuuritaset ja seda, milline roll on olnud jahindusel komide elus.