Viru-Nigula
[Kivi Malla mõisa pihta]
Letipea neemel on üks suur kivi Ihalkivi. Sellest räägita[kse], et Vanapagan oli Malla mõisnikuga riius ja pärast südametäiega viskand Soomest kivega siie Malla mõisa pääle. Ei jaksandki aga nii kaugele viskada ja kivi kukkus enne maha Letipäe neemele.
ERA II 216, 173 (5) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Mahu k. - E. Paaver < Gustav Paaver, 65 a. (1939). Vt. HVM I, muist. 48.
[Kivi Malla mõisa pihta]
H II 9, 67 (3) < Viru-Nigula khk. - A. Krikman (1889). Trükitud: HVM I, muist. 47 A.
[Vanapagana sild Soome lahes]
Kalvi mõisa juures mere ääres on Vihori loto [Vikkuri lood] mere sees, mis kim on. Vana juto järel on Vanapagan 3 põlletäit kiva viind, et tahtis Tütarsaare minna 50 virta eemal saare rahvast vaatama, aga Kalvi mõisa kukk on laulnud ja Vanapoisi pollepaelad läind katki ja Vanapoiss saanod plagama, ei ole enamb tohind tulla. Kalvis olnud must kukk elo votja, siis ei ole Kurivaim Tütersaare saanod, ei tänini ole seal paha vaimo näha.
H III 31, 260 < Viru-Nigula khk. - M. Trestin (1904).
Vt. HVM I, muist. 95 ja 124.
Mahu sadamast umbes 5 km Narva poole Vikkuril asub Vanapagana tee. See on umbes poole kilomeetri pikkune kivikari, mis jookseb otse mere sisse. Sellest räägitakse, et Vanapagan tahtis teed üle mere teha kuni Soomeni. Tassis ja tassis polle sees neid kive sinna kokku ja ööse salaja. Päeval ei old näha kedagi, aga öösel, siis tegi silda ja iga hommiku inimesed nägivad, et jälle on kari pikemast venind. Siis ühel hommiku enamb ei oldki pikem sugugi ja sellest ajast jäi Vanapaganal sillategu poolele. Siis saadi teada, et Paganal oli kive kandades üks pollepael katki mend ja kivi varba pääle kukkund. Vanapagan vihastand ja jättand töö pooleli.
ERA II 216, 175/7 (7) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Mahu k. - E. Paaver < Gustav Paaver, sünd. 1873. a. (1939).
[Kuraditee Kunda lahes]
Kunda lahes asub väike neem, mida nimetatakse Kuraditeeks. Selle saare tekkimisest räägib rahvasuu järgmist.
Kord tulnud Vanapagan Kunda ümbrusesse. Olnud parajasti selge ilm ja merelt paistnud selgesti Suursaare mäed. Vanapagan näinud mägesid ja lubanud ehitada tee Suursaarde. Ta läinud kive tooma Letipea neemelt. Tee kerkinud ja Vanapagan olnud rõõmus. Tal olnud parajasti üks õige suur kivi põlles ja tulnud oma silla poole, kui järsku kerkinud vaendlane äikesepilve näol. Vanapagan ehmatanud ja lasknud kivi kukkuda, kuid kivi kukkunud Vanapaganale varba peale, ise jooksnud kiiresti merde. Selleks korraks jäänud tee ehitamine pooleli ja nii ta jäänudki. Tee, mida Vanapagan tahtis ehitada Suursaarde, on alles veel praegugi. Kohalik rahvas nimetab teda Kuraditeeks ja ka Kuradisaareks.
ERA II 215, 681/3 (3) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k. - A. Mikker < Mihkel Mikker, 80 a. (1939).
Siis on selle Ihalkivi lähedal üks teine enamast sama suur kivi. Sääl pääl on Vanapagana jalajälg. Umbes pool meetert pikk, viis varbaaset on ka kive pääl selgesti tunda. Sellest räägitakse, et Vanapagan tuld Soomest siie Eestisse üle Soome lahe kolme sammuga. Soomest hüppas enne Suursaarde, sääl on ka ühel suurel kivil samane jälg kui siingi. Säält ei jaksand kohe otse Letipääle hüppada ja hüppas Tütarsaarde. Sääl on jällegi suur kivi saare rannas, kus on samane jälg kui Suursaares ja Letipealgi. Tütarsaarest siis hüppas kolmanda sammuga Eesti randa Letipääle.
ERA II 216, 173/5 (6) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Mahu k. - E. Paaver < Gustav Paaver, 65 a. (1939).
Kui kuradid käisid Pada jõel joomas
Räägiti, et Pada linnamäe all on kelder, mis otseteed põrgusuu peale on tehtud ja kustkaudu kuradid käivad pealmaa vett joomas. Vanal teoorjuse ajal tulnud keegi hilisõhtul mõisatöölt Padaoru poole ja näinud, kuida linnamäe külje alt roninud suur kari kuradeid välja. Vana Kuri ees, tema sellid ja õpipoisid tagajärele. Kõikidel olnud kahetoobilised plekist mannergud käes. Nad tulnud jõesillani ja võtnud sealt vett, joonud omad jänud otsa, täitnud veeriistad täis ning läinud reas linnamäe poole tagasi. Kõikidel kuraditel olnud lühikesed vasikasarved peas . . .
Teomees jõudnud sillani. Selle koha peal, kust kuradid vett joonud, läikinud midagi vees. Mees püüdnud läikivat asja kätte saada, aga pidanud peaaegu jõkke ära uppuma, kui sellejuures oma käe välja sirutas asja veest välja võtmiseks.
Palju aastaid hiljem uppunud ikkagi seesama mees silla juures ära.
"Tänäpäini kutsudu Pada jõe silda uppusillast," seletas keegi vanainimene Vastalkülas 1888. aastal.
RKM II 20, 231/2 (4) Viru-Nigula khk. - A. Krikmann < oma mälestuste järgi (1948).
Vanapagana kivi
[Vanapagan tahab läbi Soome lahe teed teha. Kivi kukub Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas Tüükri karjamõisa väljal.]
J. Jung, Muinasajateadus eestlaste maalt III, lk. 132-133. Vrd. HVM I, muist. 124 A.