Viljandi
[Vanapagan ja Kalevipoeg viskavad võidu kaugust]
Suur kivi siin järve ääres olevat Vanapagana kivi, aga teine lendand edasi, on soo ääres umb. 1 ½ km kaugel järvest, see olevat Kalevipoja kivi. Vanapagan ja Kalevipoeg olid Tartumaa poolt need visanud. Seda kutsutas küll Kalevipoja kiviks, aga jutustuse järgi, nagu vanasti räägiti, olevat Kalevipoja kivi kaugemale lennanud, Vanapagana kivi kukkunud järve.
RKM II 142, 128 (5) < Viljandi raj., Suislepa k/n., Kivilõppe k. - E. Tampere < Jaan Kadak, 77 a. (1962). Vt. HVM I, muist. 3.
Selle kivi, mis järven, om Kalevipoeg visanu. Kalevipoeg ja Vanakurat minnu võitu viskame. Vanakuradi kivi om järve põhjan, seda ei näe kennegi, aga Kalevipoja kivi om tullu siiä veerde.
RKM II 142, 133 (10) <Viljandi raj., Suislepa k/n., Kivilõppe k. - E. Tampere < Liis Kupits, 79 a. (1962).
[Kiriku ase Varetepalus]
Vanapagana kirikuehitamine
Kanepi kihelkonnas Kooraste mõisa männimetsas, mida isenimega ka veel Varetepalu kutsutakse, on üks suur kivihunnik, millest rahvas järgmist jutustab.
Kord tahtnud Vanapagan ühte suurt ja toredat kirikut ehitada, milleks ta ka kohe hakanud kiva kokku kandma. Ehitus pidanud aga ühe ööga ja nimelt veel enne kukelaulu valmis saama. Sellepärast tõtanud Vanamees, siis Vanapagan, oma tööga. Olnud kaks mehist sületäit kiva temal juba ära toodud ja parajaste ka kolmandamaga Varetepalule jõudnud, laulnud korraga kukk ja Vanapaganal põllepaelad katki ning kõik kivid endiste kokkukantud kivide pääle maha, kuna ta ise katsunud, et aga punuma saanud. Sedasi jäänud siis see kivihunik sinna maha ja kirikuehitus pooleli. - Muidugiste on see Vanapagana kiriku ase üks kivikalme, kust ka palju mitmesugusid vasitsid ehteasju on leitud. Siis räägitakse ka, et sääl kivide all rahaauk olevat, mida paljudele inimestele olla unes juhatatud, aga keegi ei julgevat teda ära tooma minna, sest et Vanapagan sääl juures ise vahti pidavat. Kes ööajal säält Varetepalust läbi läheb, see ikka ära eksivat või midagi hirmutavat nähtust nägevat. Kord läinud õhtu videviku ajal säält üks mees läbi metsa kodu poole. Kui ta kivistiku juurde jõudnud, näinud ta, et keegi tulipunase tanuga vanaeit kivistiku juures kanarbiku sees kükitab ja hoolega kanarbikku katkub, mida tal suur hunnik juba ära kakutud olnud. Mees pannud tähele, et sel vanaeidel silmad nagu tulised söed peas hüüganud ja ta kord-korralt ikka tema poole nihkunud. Mehel tulnud kananahk ihu pääle ja nagu tuul pistnud ta kodu poole punuma ega pole enne julgenud tagasi vaadata, kui ta kodu aia äärde jõudnud. Oma nägemist teistele rääkides pidanud mehed nõu kokku, et hulgani tarvis tagasi Varetepalusse minna vaatama, kes see vanaeit siis oli. Läinud siis ka tagasi, aga ehk nad küll kõik metsa läbi otsinud, ei ole nad aga enam midagist näinud; ka kanarbiku kakutud varsa ei ole nad leidnud. Selle Varetepalu teine pool külles on kaks järve, Mutsina ja Kõverjärv ning üks tähtjas mägi Tirandi. Nende järvede vahel olla Põhjasõja ajal suurt lahingit löödud.
H I 9, 403/4 (9) < Viljandi l. - A. Suurkask (1898).
Kuida Kurat Eestimaalt ära läinud
Muistsel ajal tahtnud Kurat Vana-Kariste mõisa järvest silda üle teha, et siis säält üleminejäte inimeste hingesi püüda, mis aga sedaviisi nurja oli läinud.
Kõrd viinud ta juba ühe põlletäie kiva ära, mis alles tänapäevani näha oleva, läinud aga teist põlletäit viima, kukk laulnud parajaste ja põllekanne läinud katki, kivihunnik oleva aga tänapäevani Taru välja pääl näha. Sestsaadik on Kuradi süda täis saanud ja on ütelnud:
"Nüüd ma lähen!" ja visanud härjaikke ja levalabida ning viin tütrukute häbi ja härjakasu. Sestsaadik oleva härjad pisukeses jäänud ja tüdrukude häbi ka kadunud, Kuradit ennast aga pole keegi änam sestsaadik näinud.
E 14318 < Viljandi - H. Põder < Tiiu Põder (1895).
Vt. Sild üle Kõpu jõe Sillavalgmes, muist. 209; Vanapagana lahkumine, muist. 620-623.
Vanapagana tee
Kord tahtnud Vanapagan Võrtsjärvest teed läbi teha, saanud aga ühe sületäie kive viia, kui kukk laulnud. Nii jäänudki tee-ehitamine pooleli. Praegu aga on Villemuse metsa kohal näha poolelijäänud tee, mis üle 100 meetri pikkuselt järve ulatub.
EKRK I 34, 307 < Viljandi raj., Mustla l. - Ü. Puusepp < Andres Lättemäe, 64 a. (1960).
Vanapagana vanaema äpardus
Ennemuistne jutt
Kord olli vanast Vanapagana vanaema põhjapoolses Virtsu rannas elanud. Aga et tal sääl inimestepüüdmisega hääd õnne ei ole olnud, siis võtnud ta nõuks Virtsjärvest ühte silda üle ehitada, et siis, kui mõni inimeselaps vahest (ehk) pärast päeva (päikese) veeru juhtub üle silla minema, siis tema seda oma õnneks saab. Aga silla ehitamisega olli kabe lugu! See pidi südakeskööl vaimudetunnil ära tehtud saama. - Muul ajal ei olnud see tal võimalik. Selleks otsinud ta paraja koha valmis ja hakanud kahelt poolt küllest oma vaimudega silla ehitamist pääle: põhja poolt, säält, kus Oiu Vare talu seisab, ja lõune poolt, säält, kus Tarvastu Saba talu Tännasilma piiri ääres seisab. Enne kukelaulu pidanud sild valmis saama. Kesköö hakanud juba kätte jõudma, kui väha materjali kogutud olnud, ja juba olnud kukelaulu karta, kui silla ehitamisega alles hakatust tehtud. Vaevalt saanud jo mõnisada sammu kummagilt poolt ehitatud, kui äkitselt ümberkaudu taludes kuked laulnud! No nüüd olnud tuli takus! Vanapagana vanaema katsunud, et oma vaimudega varjuurkasse saanud põgeneda, kust enam iialgi ei julge välla tulla. Ja silla ehitamine pidi tema õnnetuseks ja ümberkaudse rahva õnneks muidugi katki jääma. Ja ei võinud enam iialgi uuesti ehitadus saada.
Praegugi on veel need silla ürjatud otsakesed näha ja ümberkaudne rahvas nimetab põhjapoolset Oiu vareks ja lõunapoolset Saba ninaks.
H I 2, 342 (4) < Viljandi khk., Vana-Tännasilma v. - J. Toss (1889).
Võrtsjärve põhjapoolses osas asub Vare talu, [mille] maa kohal läheb järve pikk kivivare. Säält olevat rahvajutu järele Vanapagan tahtnud teed läbi teha, kandes põlles kivi. Kuke kiremise aegu katkenud põllepad, ja kivid kukkunud maha ja jäänudki poolikuks see tegemine.
ERA II 238, 107 (10) < Viljandi khk., Vana-Võidu v. ja as., Oiu k. - A. Peet < Jaak Kitsing, 43 a. (1939).
Vanapagan tahtnud siit Oiu küla Vare talu juurest teed läbi järve teha, kandnud kive. Kukk laulnud, siis visanud viimase põlletäie lõppu hunnikusse ja läinud ära.
RKM II 93, 213 (1) < Viljandi raj., Oiu k/n. ja k. - E. Liiv < Juhan Jüristo, umb. 72 a. (1959).
Järves oleva kivid. Need on Vanapagan põllega kandnud. Kukk hakanud laulma ja põllekanne läinud katki. Tahtnud silda üle Võrtsjärve teha. Vare talu juures on kivivare. Vaibla all kõrge kivitii järve käivat, suur olevat sii. Kivitii tahtnud Vanapaganad Vaiblast Valmani teha. Vanarahvas sedasi jutustasid. Õhuke järv, üle kahe sülla ei olegi sügav.
EKRK I 34, 405 (1) < Viljandi raj., Valma k/n., Rida k. - A. Rõõm < Ella Padernik, 66 a. (1960).
[Kivid Venevere külas]
Vanapagana põlletäis kiva
Pilistvere kihelkonnas Kõu vallas Venevere külas on Väljaotsa talu kõrgel põlluserval suur kivivareme, millest rahvas teab rääkida, et see Vanapagana põlletäis kiva olla. Rahvajutt sellest on järgmine.
Kord tahtnud ehk võtnud nõuks Vanapagan tugevat silda Venevere küla alt läbijooksvast jõest ja mädast heinamaast üle teha, selle kasu pärast, et kes pärast päeva veerikut - õhtu - sellest sillast üle käivad, kõige ihu ja hingega tema omaks peavad saama, kuna päevased ülekäijad jumala lapsed aga pidivad olema. Selle hea plaaniga hakanud ta kohe ka agaraste tööle - kiva oma suure põlle sisse kokku korjama. Seda kividekorjamise- ja sillaehitusetööd pidanud ta aga öösel, enne kukelaulu ette võtma ja valmis kukelaulu ajaks tegema. Kiva olnud aga Venevere ümbruses vähe, nõnda et Vanapoiss neid kaugelt pidanud kokku korjama ja Veneveresse tassima, sellepärast kippunud aeg temal kasinaks jääma. Suure rutuga kihutanud ta Venevere külast läbi jõe poole. Vakamaad kolm kuni neli olnud ta veel jõest kaugel, kuhu ta oma kivisületäie sisse sahmata tahtnud, kui aga korraga kukk laulnud ja Vanapaganal põllepael katki läinud ning terve trobikond kiva mürinal ja kolinal talle jalge ette maha kukkunud. Üks suur kivi kukkunud talle veel jalavarvaste peale ja löönud suure varva lõhki. Poolteist-poolteist pistnud Vanapagan oma kodu poole plagama ega ole enam iialgi himu tulnud samast silda hingede püüdmiseks ehitama hakata.
Kui mina aga selle kivivareme läbi katsusin, leidsin teda ühe vana eestlaste surnutepõletuseaegse matusekalme olevat, kus süe- ja luupuru ning mitmeidsuguseid metallisid kivide vahelt leida oli. Ta on üks neist kõige suurematest kivikalmetest, mida ma näinud olen meie maal; ehk teda nüüd küll selle krundi omanik iga aasta vähemaks lõhub.
H I 7, 379/80 (6) < Viljandi khk. - A. Suurkask (1896).
[Sild üle Kiivite järve]
Kuidas Vanapagan Karola kirikut lõhkus
Kui vanal ajal Karola kirikut ehitatud, siis pole selle tööga esiotsa kuidagimoodu valmis saadud. Mis päeva on ehitatud, see kõik öösel olnud maha lõhutud ja kivid ära kantud. Esite pole keegi teadnud, kes see lõhkuja on, aga pärast saadud teada, et Vanapagan see kirikulõhkuja on. Tema, Vanamees, tahtnud Kividi järvest silda üle teha, aga et muialt pole kusagilt nii hõlpsaste kiva kätte saanud kui kirikuehituse juurest, kus kiva murruna koos olnud, sellepärast kandnud ta säält kivid ära. Et Vanapoisil muud kivide kandmise abinõud pole olnud kui omad püksid, siis võtnud ta püksid jalast ära, ajanud püksisääred kiva täis ja koormat kaksiti õlale visates kõmpinud ta Kividi järve poole, kuhu saades ta kivid järve paiskanud. Nõnda kandnud ta igal öösel kiva püksidega kiriku juurest ära ja müürissepad pole kiriku müüri üles saanud teha.
Kord olnud Vanapagan jälle ühel öösel kiriku müüri ära lõhkunud, oma pükste sisse ajanud, püksid kividega kaksiti õlale viskanud ja Kividi järve poole kõmpinud. Kui ta juba ligi järve saanud, laulnud kukk ja Vanapaganal kärtsanud püksid lõhki, kõik kivid langenud mis mürinat maha, ühest püksisäärest ühte ja teisest teise kohta kukkunud kivid kahte hunikusse. Mõlemad hunikud on teineteisest mõni vakamaa kaugel, nii laiad on Vanapagana püksiharud olnud! Need mõlemad kivikalmed on Kividi ja Kolga talu põllus ja hästi suured. Muidugi on need kivivaremad vanad kivikalmed, kus surnuid on põletatud. Pääle seda õnnetust ei ole Vanapagan enam hakanud järve pääle silda edasi ehitama, vaid jätnud töö pooleli. Nüüd saanud ka kirikuehitajad oma töö valmis teha, ilma et lõhkumist enam oleks ette tulnud. Mõned kutsuvad neid kivivaremaid ka lossi asemeks, mis nimi aga rahva arvamise järele on tõusnud.
H I 9, 604/5 (75) < Viljandi khk. - A. Suurkask (1898). Vt. Kandmise põhjus teadmata, muist. 275.
Kuidas Vanapagan Karola kirikut lõhkus
(Vanapagan veab öösiti ehitatava Karula kiriku müüridest kive, et järvest silda üle teha.)
H I 9, 604/5 (75) < Viljandi - A. Suurkask (1898).
Vt. muist. 243.
RKM II 150, 273/4 (3) < Viljandi raj., Koidu k/n. - A. Lättemäe < J. Kaudre < Aadu Kulpson, 84 a. (1934/35).
Vt. Vanapaganad kimbutavad inimesi, muist. 618 D.
Minu ema rääkis iki, et Karksist visand leivalabidast Vana-Kariste orgu Vanapagan iki.
RKM II 1, 36 (3) < Viljandi < Kõpu - S. Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944).
Kuidas kadusid vanapaganad Tarvastu kirikust
Vanasti olnud Tarvastu kiriku müürides vanapaganate eluase. Need aina kimbutanud pühapäeviti kirikulisi: kes näinud nägemisi, kellele tikkunud uni peale ja muudki juhtunud.
Kiriku lähedal elanud Kokutaja Jaak. See teadnud vanatühjade tarvis head nõu. Kuidas just ta nad minema kihutas, on teadmata tänapäevani. Kuid ära nad läinud üks salk Mõnnaste küla Tangu tallu, kiviahervaresse, teine salk aga Võrtsjärves asetsevale Mullika saarele. (Ka Tondi saar.)
Mullika saarel elanud üks kalamees oma naisega. Mehe nimi olnud Kiirt.
Kord, kui kalurit kodus ei olnud, tulnud vanapaganad kaluri kööki ja küsinud naiselt: "Kas Kiirt kodus on?" Naine pole mõistnud paha aimata ja vastanud: "Ei ole kodus."
Siis võtnud vanapaganad üksteise sabast kinni, läinud tuppa ja ise laulnud: "Peremees käskis tilpi teha."
Häda, olnud naisel nende väljaajamisega. Kuid edaspidi ta vastanud vanapaganate küsimusele: "Kodus on jah!" Selle peale sülitanud vanapaganad korra ja kadunud kiirelt.
Tangu talu kiviahervarest aga pole vanapaganaid muidu minema saadud, kui kutsutud kohale Kokutaja Jaak. Siis nad läinud küll, kuid minnes tõstnud säärast tormi ja tuult, et lõhkunud palju katuseid teel.
RKM II 150, 273/4 (3) < Viljandi raj., Koidu k/n. - A. Lättemäe < J. Kaudre < Aadu Kulpson, 84 a.
(1934/35).
[Vanapagana magamise ase]
Viljandi khk. Viljandi vallas Sammuli põllul (Sammuli teel, 0,5 km Laidu III kl. teest) - k. 2 m, p. 6,34 m, l. 4,6 m.
Kivi pääl on Vanapagana magamise ase selgesti näha.
TRÜ geoloogia kat. SRA - M. Kull (1937).