Vastseliina
[Kivi Sortsi rahakambri ukse ette]
Umbes 50 aastat tagasi oli Kolga talu põllul suur kivi, millel olnud sisse raiutud imelikud märgid. Vanarahvas kutsunud neid Sortsi sõnadeks. Rahvasuus käinud jutud ringi, et Sorts seda kivi tahtnud viia oma rahakambri ukse ette. Teel väsinud ja heitnud puhkama. Keskööl laulnud kukk kolm korda, Sorts ehmunud unest üles ja pistnud jooksu. Kivi jäänud põllule ja teda hüütud Kuradi kivi.
ERA II 247, 238 (4) < Vastseliina khk., Orava v., Hanikase k. - A. Tein < Jaan Tein, 60 a. (1939).
Kuradi kirik
Vana-Saaluse vallas Andrimäe külas Võrumaal on Lätsuu mägi; mäe otsas olevat suured kivid kokku kuhjatud. Kivid on neljanurkselt seatud. Jutustaja seletas, et igal jaaniööl olevat seal sinine tuli, mõned olevat seda tuld näinud. Kivid oli sinna kandnud Vanakurat püksisäärega. Ta oli tahtnud ehitada kirikut, kuid püksisäär oli läinud katki ja Vanakuradil ei olevat enam millegagi kanda ja oli jätnud kiriku ehitamise pooleli.
ERA II 245, 87 (5) < Vastseliina khk. ja v., Illi as. - E. Saks < Helene Saks, 51 a. (1939).
[Suur kivi Vastseliina lähedal]
Vanakuradi pada
Vastsellina lähedal Püttsepa talu juures asub suur kivi. Selle kivi olevat Vanatont sinna enne jüripäeva toonud. Igal jüriööl on seal kuulda põrgumürinat ning mulinat. Kivi on kogu aeg märg, ka kuiva ilmaga. Vanatont keedab seal igal jüriööl tõrva, et siis, kui keegi seda kivi paigalt jõuab nihutada, tuleb Vanatont sealt välja ja tõrvab üle kõik inimesed. Iga päev on kivi juures kuulda mürinat. Jüriööl on see aga kõige suurem ja keegi ei julge jüriööl sinna minna. Mõni olevat isegi näinud öösel kivi juures tuld.
Kord üks karjus oli roninud kivi otsa. Kivi hakanud hirmsasti mürisema ja karjus hakanud kartma. Pärast oli karjus raskesti haigestunud ja surnud. Arvati, et Vanakurat löönud teda raudkepiga ja sellepärast surnudki karjus. Sellest ajast ei julge keegi kivile ronida.
RKM II 60, 545/7 (15) < Antsla raj. - E. Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956).
Vanahalva tarõ
Taraski kaldõh ommo üts kuup. Tuud kutstas Vanahalva tarõst.
Sinna taheti ehta inne kerkot, tuu olle uma 1899. aastagal. Päiva tetti ja üüse lahuti. Sinna saina pääle, tuu sain ommo paeliivast, omma kirotõt ehtajidõ nime'.
RKM II 80, 379/80 (15) < Vastseliina raj., Obinitsa k/n., Jermakova k. - H. Keskküla < Filipp Mägi, 72 a. (1958). Vt. Ehitused. Vanapagan lõhub ehitusi, muist. 492-508.
Juudatarõ - liivakivist järsk sein väikse koopaga Tuhkvitsa jõe ääres oru nõlvas Obinitsa küla kohal. Siia on tahetud vana ilma aigo kloostrit ehitada. Mis päeval ehitati, see öösi maha lõhuti. Jäeti siin töö pooleli ja hakati kloostrit ehitama Petserisse. Nii saigi klooster Petserisse.
RKM II 44, 546 (23) < Vastseliina raj., Obinitsa k/n. - U. Mägi < Saveli Kütt, sünd. 1885. a. (1953).
[Kivi Sortsi rahakambri ukse ette]
Umbes 50 aastat tagasi oli Kolga talu põllul suur kivi, millel olnud sisse raiutud imelikud märgid. Vanarahvas kutsunud neid Sortsi sõnadeks. Rahvasuus käinud jutud ringi, et Sorts seda kivi tahtnud viia oma rahakambri ukse ette. Teel väsinud ja heitnud puhkama. Keskööl laulnud kukk kolm korda, Sorts ehmunud unest üles ja pistnud jooksu. Kivi jäänud põllule ja teda hüütud Kuradi kivi.
ERA II 247, 238 (4) < Vastseliina khk., Orava v., Hanikase k. - A. Tein < Jaan Tein, 60 a. (1939).
Kuradi kirik
Vana-Saaluse vallas Andrimäe külas Võrumaal on Lätsuu mägi; mäe otsas olevat suured kivid kokku kuhjatud. Kivid on neljanurkselt seatud. Jutustaja seletas, et igal jaaniööl olevat seal sinine tuli, mõned olevat seda tuld näinud. Kivid oli sinna kandnud Vanakurat püksisäärega. Ta oli tahtnud ehitada kirikut, kuid püksisäär oli läinud katki ja Vanakuradil ei olevat enam millegagi kanda ja oli jätnud kiriku ehitamise pooleli.
ERA II 245, 87 (5) < Vastseliina khk. ja v., Illi as. - E. Saks < Helene Saks, 51 a. (1939).
[Suur kivi Vastseliina lähedal]
Vanakuradi pada
Vastseliina lähedal Püttsepa talu juures asub suur kivi. Selle kivi olevat Vanatont sinna enne jüripäeva toonud. Igal jüriööl on seal kuulda põrgumürinat ning mulinat. Kivi on kogu aeg märg, ka kuiva ilmaga. Vanatont keedab seal igal jüriööl tõrva, et siis, kui keegi seda kivi paigalt jõuab nihutada, tuleb Vanatont sealt välja ja tõrvab üle kõik inimesed. Iga päev on kivi juures kuulda mürinat. Jüriööl on see aga kõige suurem ja keegi ei julge jüriööl sinna minna. Mõni olevat isegi näinud öösel kivi juures tuld.
Kord üks karjus oli roninud kivi otsa. Kivi hakanud hirmsasti mürisema ja karjus hakanud kartma. Pärast oli karjus raskesti haigestunud ja surnud. Arvati, et Vanakurat löönud teda raudkepiga ja sellepärast surnudki karjus. Sellest ajast ei julge keegi kivile ronida.
RKM II 60, 545/7 (15) < Vastseliina khk. - E. Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956).
[Vanapagan ehitab maja]
Esimäne jutt
Kui see suur Poola söa taplus olli, sis tegi Latsbergi Iber omast maast suure tee läbi nii kavvötö kui meie maani. Sis vööt nöus, et meie möisniku ka appi lööse ning avitase, sest Läti piirist nii kavvötahe tettä kui kivvitee pääle. Ent nee es nakka sedä nöuvo hääs vötma, sis vött tema nöus esi oma jöuvoga sedä teed nakada tegemä. Sis tulli temä ütskörd ja olliva nee vana Poola kaardi ka üten. Sis vööt temä meie rahvast ka hennele abis ja naksi sis sedä zihti ajama neide vannu mutizite Poola kaarde perrä. Seda teed ajatön saie temä üte mäe mano ning naksi kaardi kaema ja ütel, et siin mäe pääl peäb üts vana Poola kerigo ase olema. Ja löüs sedä kotust, kon veel paljo maa kive olliva ja väega suure. Sis saie meie rahvas ka teedä, et nee kivi kerigo tarbis olliva, aga enne nemä es tiä sest muud könölda ja mito tarkagi meest omma sedä imes pandanu, et nii kivi sääl mäe pääl. Aga mönö ebauskliko inemise omma könölnu, et neid kive om Vanakuri pöllöga kandnu üte maja tarbis. Ja oles veel enämbki kandnu, kui temä pöll es oles ärä kakkenu. Aga nüüd pandi siis, kui Latsbergi herr kaardist kaie ja rahvale ka teeda saie selle mäe nimi Kerigomägi, aga mes väega ilus kotus järve veeren körge mäe otsan ning tee lätt alt mäe. Ja selle Kerigo matus om ka selle järve kääru sisen ja üte ülikörge mäe pääl. Mägi om liivane ja kasvatab ütte hääd pedäjämötsa sääl pääl. Säälpool järve om küla ning töisöl pool järve om ka külä. Ütskörd tulliva viis hunti sinnä karja mano, kari olli sääl matuse veeren, ning karjusse naksiva hagema. Siis lätsivä nee viis hunti sinnä matusemötsa sisse ja siis selle hagemise pääle tulliva mölembist külist rahvast appi, et nemä jahi moodu nee hundi järve sisse ajase. Aga kui nee külärahvas matussemötsast väljä lätsivä sinnä järve veerde, sis näivä nemä, et nee hundi olliva järvest läbi ojonu tösele poole ja lätsivä sinnä karja mano ja vötiva kats lammast ära ja lätsivä oma teed ära.
Weske 4, 513/6 (1).