Valjala
[Teekoht Kuru soos]
Kuru soos on kõva teekoht, mida hüütud Ludi emanda sillaks. Vanarahva jutu järele sõitnud Ludi emand tõllaga ja jäänud sohu kinni. Siis teinud Vanapagan teed ja Ludi emand sõitnud edasi.
ERA II 233, 308 (8) < Valjala khk. ja v., Välja k. < Pahna k. - E. Jõgi < Juhan Koit, 75 a. (1939).
[Hiiekivi Väkra külas]
Hiiekivi, mis Väkras Tõnise põllul, olla Kurivaim ise toonud. Kukk laulnud ja Kurjavaimu põllepael läinud katki. Ta toonud selle Pöide mere äärest ja tahtnud viia Sõrve sääre otsa, kuid ei saanud.
ERA II 233, 206/7 (20) < Valjala khk., Valjala v., Väkra k. - A. Saar < Anna Raamat, 78 a. (1939). Vt HVM II, muist. 40.
Hiiekivi Väkras Tõnise talu põllul oli toonud vana Kurivaim. Ta oli võtnud selle kivi Pöide mere äärest maast ning tahtnud seda viia Sõrve sääre otsa, kuid kukk oli laulnud, siis tal kukkunud kivi maha.
ERA II 233, 253 (13) < Valjala khk. - Sassi algk. < Liisu Kuusk, sünd. 1863. a. (1939).
(Kokakivil Kalli küla karjamaal on Vanapagana jäljed.)
ERA II 233, 224 (9) < Valjala khk. - M. Metsma (1939). Trükitud: HVM II, lk. 140 (55).
Vanapagana naine toonud Kokakivi Kalli külas. Ei tea, kus ta pidanud viima. Kukk lauland ja põllepael katkend. Nüüd on Pääniku talu maa peal. Üks ots madalam, teine kõrgem, 3 meetrit kõrge, terava nukiga. ühel pool küljel inimese palja jala jälg. Õhtu pool on koht, kus inimene istund.
RKM II 86, 488 (1) < Valjala khk., Valjala k/n., Kalli k. - S. Lätt < August Ots, 71 a. (1959).
Salus Kuradikivi. Seljaroog olla näha. Kuradist ta sinna jäänd.
RKM II 86, 451 (24) < Valjala khk., Valjala k/n., Ratla k. - S. Lätt < Anna Einväli, 70 a. (1959).
Salu heinamaal suur kivi, Tondikiviks, Kuradikiviks kutsutakse. Ratla küla ligidal.
RKM II 86, 437 (11) < Valjala khk., Valjala k/n., Ratla k. - S. Lätt < Salme Välling, ca 50 a. (1959).
[Niidukaared Sõrves]
Sõrves on Vanakuradi niidukaared, need pidada näha olema.
RKM II 86, 451 (26) < Valjala khk., Valjala k/n., Ratla k. - S. Lätt < Anna Einväli, 70 a. (1959).
[Küsimus: Kas Vanapagan ka siinkandis midagi on teinud?]
Siis minge Ilmla, seal on ta kaared. Kui ma väike laps olin ja kirikus käisin, siis ma nägin neid kaaresid. Ma'p tea muud midagi, nägin neid ja küsisin, siis üteldi, et Vanakurat oli niitand. Ilmla Kuusiku küla karjamaal nad on, Loodemäe ääres. Kaare harjad kasvavad rohtu, mujalt ei kasva rohtu. Ligi 3 m on laiad. Sirge mees on niitama olnud, nii sirged kaared on.
RKM II 86, 78 (3) < Valjala khk., Pihtla k/n., Vanamõisa k. - E. Liiv < Feodor Tulit, umb. 45 a. (1959).
Ilplas Loode arus on ühed niidukaared, kelle omad, ma'p tee mette. (Abikaasa Juhan Ankur, 69 a., täiendab kõrvalt:) Räägiti, et Vanapagana omad pidid olema.
RKM II 86, 84 (9) < Valjala khk., Pihtla k/n., Kailuka k. - E. Liiv < Kristiine Ankur (1959).
Ilpla külast läbi minna Reo karjamaal oli ta [=Vanakurat] niitand kord, seal on kaared praegu näha. Näete kohe, kuidas on niitand, tugevasti. Kaarte vahed on praegu näha.
RKM II 86, 88 (9) < Valjala khk., Pihtla k/n., Kalluka k. - E. Liiv < Aleksander Lahti, sünd. 1894. a. (1959).
RKM II 86, 451/2 (27) < Valjala khk., Valjala k/n., Ratla k. - S. Lätt < Anna Einväli, 70 a. (1959).
Vt. HVM II, muist. 110 B.