Päritolu tundmatu
Paksu talu väljade põhjapoolsel küljel seisab üks suur kivi, kellel üks jalajälje ase sees on. Sellest kivist räägib rahvas nõnda. Jeesus seisnud Pärnamäe otsas ja Kurat olnud Toomäel. (Need kaks mägi seisvat üks teisest verst maad eemal ja nende vahel voolab suur oja.) Jeesust nähes viskanud Kurat kiviga. Jeesus, kes seda märkanud, pannud vihavaenul vihiseja kivile jala ette, nõnda et [kivi] mäest alla orgu veernud, kus ta praegu seisab. Tagasi töukates jäänud aga Jeesuse jalaase kivi sisse, mis veel praegu näha. Teised aga jutustavad, [et] Kalevipoeg seda kivi oma kalitse nurkast leidnud ja Toomäelt Vanakuradile visanud, kes ennast Pärna mäe küllel sojendanud.
EKnS, Weske, M. 46.
Vanapagana iste kivi
Nime järgi otsustades on sellel kivil Vanapagan maganud või istunud, kuid erilist muistendit ei tea talu vanaperenainegi.
Nimetatakse ka Sängikivi.
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid - G. Vilbaste.
Üks teine jutt räägib jälle, et Vanapagan oma jalgega nende kahe kivi pääl olla seisnud, taskud ja põll kive täis, millega ta Kividepäält Sastamalle silda teha tahtnud. Kukk olla aga enne laulnud, kui ta oma kivivoosi õige koha pääle viia saanud; ta pillanud kivid sinnapaika ja pannud putkama. Ommeti olla ta aga omad jälged igaveseks ajaks nende mõlemate kivide sisse litsunud, kus nad veel tänapäevani näha on. Suuri raudkive on aga kõik see maa sääl täis.
Niisugusid Vanapagana kivide sületäisi ja sillategemisi on kõik meie maa täis.
E 53366/7 (2) - J. Jung (?) (1892).